Tartu vangla esindaja ähvardas jätta idaringtee projekti kooskõlastuseta, sest magistraal võib arvutuste kohaselt tekitada vangla eluhoonetes lubatust valjema müra.
Tartu vangla pelgab idaringtee müra
17. november 2009, 08:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Läinud nädalal Idaringtee keskkonnamõjude avalikul arutelul sõna võtnud Tartu Vangla haldusala asedirektor Anne-Marika Maschorov ütles, et idaringtee projekt jääb kooskõlastuseta, kui müraprobleem jääb lahenduseta.
Prognoosi kohaselt ulatub müratase vangla juures 60-65 detsibellini, samas kui eluruumides on päevane norm kuni 40 detsibelli.
Maschorov ütles ka, et müra küsimuse lahendamine ei ole ainus tingimus, mida vangla poolt kooskõlastuse andmiseks täita tuleb.
Tartu Postimehele pikemate selgituste andmisest ta keeldus viitega, et kommentaaride jagamise õigus on justiitsministeeriumil.
Muna või kana?
Idaringtee eelprojekti koostava Ramboll Eesti projektijuht Raul Vibo ütles, et tal oli vangla esindajaga pärast avalikku arutelu kõnelus. «Teatavasti on vangid kõige suuremate õigustega isikud, neil on palju aega ja kui miski ei meeldi, siis hakkavad probleeme tekitama,» võttis ta müramure kokku.
Müra küsimus on aga tõsine, sest vangla eluplokid on ehitatud otse kavandatava idaringtee äärde.
Idaringtee algab Võru tänavast leivakombinaadi ristmiku juurest ning kulgeb mööda praegust Ringteed vanglani, seal läheb magistraal luhale, üle Emajõe ja Vana-Ihaste külje alt Nõlvaku tänava kanti, siis üle Räpina maantee ja Raadi lennuvälja maade Narva maanteeni ja lõpuks Tila külani.
Kuigi tee trassi on eelprojekti tegemise käigus täpsustatud ja Luunja valla maade osas on trass Prisma krundi üle peetavate vaidluste tõttu valimata – seisates projekteerimise –, on Ringtee pikendusena plaanitud teekoridor ammuilma linna planeeringutesse kantud. Veel enne, kui üldse algasid jutud Tartu vangla ehitusest.
Vibo lausus, et häda algab sellest, et vanglat kavandades ei ole arvestatud idaringteega. «Võibolla oleks pidanud eluplokid kavandama teest kaugemale, praegu jääb osa neist ringtee äärde,» ütles Vibo. Seejuures on ka müratõkkeseinte ehitamine problemaatiline, kuna müra eest kaitstav hoone on mitte üksnes teele lähedal, vaid ka neli korrust kõrge.
Justiitsministeerium teatas, et lisaks müraprobleemile vajab lahendamist vangla alale tehtavate ülevisete tõkestamine, mis on vangla turvalisuse tagamise aspektist väga oluline küsimus. Ka peavad peale- ja mahasõiduteed asuma vanglast võimalikult kaugel.
Ministeeriumi märkuste hulka kuulub lisaks nõudmine, et ehitamisel pole lubatud tehnika, soojakute, materjalide ja muude seadmete ladustamine vangla piirde vahetus läheduses ja ehitamine vanglaga külgneval alal tuleb enne alustamist kooskõlastada vanglaga.
Müraprobleem ka mujal
Vibo sõnul on senine vastukaja idaringtee projektile olnud väga positiivne, üldjuhul saavat sellised projektid väga maha materdatud.
Keskkonnamõjude arutelul Tartu vallas tõstsid protesti Jõhvi–Tartu–Valga maantee äärsed elanikud, kes polnud varem saanud teada kavandatavast liiklussõlmest, mis neile vastuvõetav ei olnud.
Luunja vallas läks arutelu rahvavaeselt, sest probleemne koht asub keskusest kaugel.
Tartus tekitas kõige enam kartust magistraali tekitatav müra ja mitte üksnes vangla kandis. Näiteks Vana-Ihaste majadest möödub tee pisut enam kui saja meetri kauguselt. Müra leevendamiseks on mitmele poole pakutud kuni viie meetri kõrguste müratõkkeseinte ehitamist.
Müratõkkeseinad
Müra leevendamiseks on Idaringtee trassile kavandatud müratõkkeseinad:
• Ringtee sillast Ihaste tee eritasandilise ristmikuni: kõrgus 4m (Ihaste elamurajooni pool) ja 5m (Ropka-Ihaste Natura ala pool), pikkus 590m;
• Ihaste tee 14 ja 16 juures: kõrgus 4 m, pikkus 115 m;
• Lohkva elamurajooni läheduses: kõrgus 4 m, pikkus 470 m.