Rongiliiklus on pärast avalikkuse ja valitsuse pool aastat kestnud vägikaikavedu osaliselt taastatud, kuid Tartu depoo on suletud ning 1869. aastal valminud jaamahoone tulevikku ei tea keegi.
Depoo langes rongisõja ohvriks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veel aasta tagasi väitis Tartu vaksali omanikfirma ASi Eesti Raudtee kommunikatsioonidirektor Andrus Kuusmann, et nad ei näe jaamahoone seisukorras tõsist probleemi. «Midagi jaamahoones kokku ei kuku ja selle uksi me kinni ei pane,» väitis ta toona. (TPM, 6.11.2000)
Esmaspäeval seoses Eesti Raudtee juhtkonna vahetusega vallandatud Kuusmann ütles enne lahkumist, et ei oska Tartu jaamahoone tuleviku kohta midagi öelda. «Ma ei ole selle teemaga üldse tegelenud,» sõnas ta.
Tartu abilinnapea Aksel Kivi kinnitas, et Eesti Raudtee ei ole vahepealse aasta jooksul jaamahoone saatuse otsustamiseks samme astunud. «Ei ole tulnud ettepanekut asja arutada,» ütles Kivi.
«Mina näen probleemi ennekõike omaniku initsiatiivi puudumises, kuigi ehitus-planeerimisseadus näeb talle ette terve rea kohustusi. Kui neid ei täideta, siis ei saa omanik olla,» sõnas Kivi.
Depoo jääb suletuks
Tartu depoo saatus seevastu on kindel. Edelaraudtee kinnisvaratalituse juhataja Tõnu Lohvart ütles, et kevadel uksed sulgenud Tartu depoo ei hakka tööle ka tulevikus, vähemalt Edelaraudtee egiidi all mitte.
«Seda ei ole otstarbekas avada,» kinnitas Lohvart ning lisas, et vedureid ja veeremeid remonditakse Tallinnas septembri alguses tööd alustanud Edelaraudtee tütarettevõttes AS Ühinenud Depood.
Edelaraudtee juhatuse esimees Henn Ruubel lisas, et reisirongid tavaliselt katki ei lähe. «Pigem on küsimus rongide hoolduse korraldamises,» ütles ta. «Rongide kohta kehtivad karmid eeskirjad ning neile tehakse regulaarset hooldust,» sõnas ta.
Et rongide liiklusgraafik ei ole Lõuna-Eestis enam nii tihe kui kevadel, siis jõuab iga rong kahe päeva möödudes Tallinna depoosse tagasi.
«Meil ei ole enam vajadust korraldada Tartus täiendavat hooldust,» rääkis Ruubel.
Edelaraudtee kavatseb Tartu depoo ning selle sisseseade konserveerida. «Kui leiame rentniku, siis anname hooned rendile. Tartu depoo vastu on huvi tundnud mitmed raudtee ja raudtee hooldusega seotud firmad,» ütles Lohvart.
Eesti Raudtee kavatseb 2005. aastaks koondada 1800 töötajat. Lisaks Tartu depoole on plaanis sulgeda ka Tapa, Narva ja Valga remondibaasid - tööta jääb 700-800 inimest.
Bussid tulevad appi
Edelaraudtee reisijateveoteenistuse direktori Kalvi Pukka sõnul ei ole põhjust karta, et inimesed peaksid tunde ootama näiteks veduririkke pärast metsa vahele toppama jäänud rongis. «Meil on kokkulepped Tartu bussifirmadega, vajadusel veetakse reisijad bussidega sihtpunkti,» ütles Pukka.
Tema sõnul on varemgi ette tulnud, et tehnilise rikke tõttu seisma jäänud rong pukseeritakse lähimasse jaama. «Tellime Eesti Raudteelt puksiirveduri, selliseid on Valgas, Tartus ning isegi mõnes väiksemas liinijaamas,» rääkis Pukka.
ASi Tarbus juhatuse esimees Valter Keis kinnitas, et Tarbus on lubanud Edelaraudteed toetada. «Rongid on ju vanad ning remonti tehakse nüüd ainult Tallinnas. Aitame neid võimaliku häda korral ning veame reisijad kohale,» lubas Keis.