Väikese Norra tüdruku Sarahisa töötab Tartu Ülikoolis, ülejäänud laste vanemad on ametis Balti Kaitsekolledþis.
«Väikesed lapsed on võimelised võõrkeelest aru saama isegi siis, kui nad ei ole seda õppinud, aga on kuulanud täiskasvanuid ja vaadanud võõrkeelseid filme,» kiitis rahvusvahelise kooli juhataja-õpetaja Kristi Aria kasvandikke.
Ometi võib pisikesel lapsel olla õige raske alustada kooliteed võõral maal ja võõras keeles, lisas ta.
Kaks vanemat poissi on õppinud inglise keelt koolis, prantslastest õde-venda on käinud inglise keele kursustel. Praegu pole rahvusvahelises koolis ühtki õpilast, kelle emakeel oleks inglise keel.
Lapsed hakkavad õppima liitklassi metoodika järgi. «Nii erinevas vanuses lapsi ei saa korraga õpetada, jagame klassi pooleks,» selgitas abiõpetaja Jaanus Keernik.
Suuremad lapsed suudavad teha rohkem iseseisvat tööd, väikesed vajavad kogu aeg õpetajat, lisas ta.
Narva eesti gümnaasiumis ja Tartu Kesklinna koolis õpetanud Kristi Aria väitel ei erine välismaist päritolu laste temperament eestlaste omast. «Ma ei arva, et laps peaks olema nagu mööbliese nurgas, ta peabki palju jooksma ning vahel vempe tegema.»
Esimest korda kohtusid pedagoogid oma tulevaste hoolealustega augustis, kooli suurpuhastuspäeval. Lahtiste uste päeval 1. septembril võisid kõik lapsed koos vanematega uudistada katoliku kooli hoonet ning teha tutvust õpetajatega.
Kristi Aria ei karda, et kool järgmisel sügisel tühjaks jääb. Tema kinnitusel on praegustel õpilastel väiksemaid õdesid-vendi, kes mõne aasta pärast kooliteed alustavad.
«Mina loodan küll, et meie kool kasvab,» kinnitas ta. Loodetavasti aitab rahvusvahelise kooli avamine kaasa välisõppejõudude ja -spetsialistide Tartusse tulekule.
Mittetulundusühinguna tegutseva Tartu Rahvusvahelise Kooli asutajad on lapsevanemad.
Katoliku koolis tegutseb juba teist aastat ka Tartu soome kool, kus saavad emakeelset õpetust ülikoolilinnas elavate soomlaste lapsed.
