Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/05/1876338t1ha842.jpg)
/nginx/o/2009/11/15/266817t1h46fd.jpg)
Inimesele peab inimväärikus alles jääma ka suures hädas ja siit ilmast lahkumisel. Sellest põhimõttest lähtuvad Rõngus euroraha abil valminud nägusa ja avara hooldusravihaigla töötajad.
Uues haiglas jäävad esmalt silma soojates toonides seinad, värvilised põrandad ning läbi kahe korruse kõrguv suurte akendega söögisaal.
«Soovime, et võimalikult palju vanaemasid ja vanaisasid läheks meie juurest koju tagasi,» ütles sihtasutuse Rõngu Hooldusravikeskus juhataja Margit Rechlin. «Selleks tuleb pakkuda head ravi ja häid elamistingimusi.»
Hubased palatid
Sama meelt on sihtasutuse nõukogu ja Rõngu vallavalitsus. «Meil on nõukogu suur toetus,» märkis Rechlin. «Nõukogu esimees Jaanus Saaliste on südamega asja kallal ning käib välja üha uusi ideid.»
Paremate ravitulemuste saamiseks loodab hooldusravikeskus koostööle Tartu Ülikooli ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooliga. «Usun, et meil õnnestub siin luua õppe- ja praktikakoht näiteks füsioteraapiat, õendust ja hooldust õppivatele noortele,» märkis Rechlin, kes septembrini töötas Tartu Ülikooli kliinikumi närvikliinikus füsioterapeudina.
Hooldusravis ongi peamised inimesed, kes haigetega tegelevad, seinad ei ravi, toonitas Rõngu hooldusravikeskuse arst Illimar Sults, keda laiem üldsus tunneb kogenud intensiivraviarsti ja anestesioloogina. «Kui soovime siin häid tulemusi saada, ei tohi töötajate arvelt kokku hoida,» lisas ta.
Ravi käib palatikorpuses, kus on 16 ühe- ja kahekohalist palatit kokku 25 voodiga, töötajate ruumid, lamavate haigete pesemise ruumid ja kaks nn vaikuse tuba, mille akendel heljuvad inglid. Kui lähedased soovivad, saavad nad neis tubades lahkunuga paar tundi pärast surma küünlavalgel omakeskis olla.
Koduselt värvika voodipesuga igas palatis on eraldi ruum invatualeti, kraanikausi ja dušiga. Seda nurgakest ratastooliga lähemalt uurides selgub, et haigla projekteerinud firmaga RTG Projekt võib pisut norida küll.
Näiteks tuleb vilumatul sõitjal tualeti kitsast uksest läbi pääsemiseks kõvasti manööverdada, sest ukse ja palati seina vahel on ruumi laialt vaid silmaga vaadates. Sõitu segab ka lävepakk ja kempsu jõudes võib tabada halb üllatus – oh, peab tagasi välja sõitma, sest tuli jäi väljast põlema panemata.
«Teame neid vigu, aga ikkagi oleme uue haigla üle väga rõõmsad,» ütles Rechlin. «See maja on suur samm edasi.»
Ka perearsti ruumid
Samm edasi on uus haigla ka Rõngu valla rahvale, sest majas on ka perearsti ruumid, kus praegu õpivad remondis oleva Rõngu keskkooli lapsed. Perearst hakkab uues kohas peagi tööle ja küllap leitakse raha ka haigla köögi ja pesumaja sisustamiseks.
Haigekassa rahastab Rõngu hooldusravihaiglas tänavu 11–12 voodikohta kuus. Aga ka ülejäänud kümmekond voodit on kogu aeg patsiente täis, nende ravi eest tasuvad omavalitsused või lähedased.
Uus haigla
• Sihtasutuse Rõngu Hooldusravikeskus ligi 1600-ruutmeetrise uue hooldusravihaigla ehitamiseks kulus veidi üle 19,4 miljoni krooni.
• Sellest rahast ligi 14,9 miljonit krooni tuli eurotoetusena kohalike avalike teenuste arendamise programmist. Rannu vald toetas ettevõtmist 1,3 miljoni krooniga, ligi 3,2 miljonit krooni panustas Rõngu vald.
Allikas: Rõngu vallavalitsus