Veearved võivad kasvada paarikümne krooni võrra

Tartu veehinna muutumine. Foto: Graafika Artur Kuus

Tartu Veevärk võib küsida lähikuudel linnavalitsuselt luba veehinna kergitamiseks, mille tagajärjel saavad tartlaste veearved kerkida keskmiselt paarikümne krooni võrra kuus.

Tartu Veevärgi juhataja Toomas Kapp rõhutas, et firma pole hinnatõusu vältimatuses kindel ega saa nimetada konkreetset numbrit, millele linnavalitsus võiks jah-sõna öelda. Kapi kinnitusel on selge üksnes see, et veearved ei suurene enne aprilli ning võimalik tõus ei ületaks paari-kolme krooni veekuupmeetri kohta.

«Keegi pole öelnud, et hind tõuseb, aga tundub, et seda on vaja,» lausus Kapp. «Aga kui kütus ja elekter ei kalline, saab selle ehk edasi lükata.»

Kapi sõnutsi avaldab vee hinnale olulist mõju kümneprotsendine riikliku saastetasu tõus 2010. aasta 1. jaanuaril. Kulusid on juba suurendanud ühisvoolsesse kanalisatsiooni juhitava sajuvee maksustamine alates selle aasta 1. aprillist.

Viimane tähendab, et lisaks reoveele tuleb saastetasu maksta ka tänavailt kogutud vihma- ja sulavee eest, mis juhitakse koos reoveega puhastisse, sel-met suunata see otse Emajõkke. Otse jõkke saab Tartu Veevärk juhtida praegu umbes poole sajuveest, sest selle tarvis on suudetud rajada omaette torustik.

Mõjutab ka gaasijaam

1. aprillist ei pääse Tartu Veevärk enam saastemaksust ka eriolukordades, kui sadu on nii kõva, et reovesi lahjeneb kanalisatsioonis üle nelja korra ning see juhitakse puhastamata otse Emajõkke.

«Ainuüksi Tartu laulupeo aegne valingvihm läks meile maksma üle 200 000 krooni,» ütles Kapp.

Toomas Kapi sõnul sõltub hinna tõstmise tarvidus ka sellest, kas Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond otsustab anda raha Tartu Veevärgi biogaasijaama ehituseks. Fondi seisukoht on tõenäoliselt teada detsembri alguseks, jah-sõna tähendab Tartu Veevärgile 30 miljoni kroonist väljaminekut. Nii suur on 100-miljonilise projekti omaosalus.

Kapp lisas, et koos kütuse taaskallinemisega on hakanud kallinema ehitusmaterjalid ning reoveepuhastis kasutatavad kemikaalid, samuti on tõusnud kaevetöödega kaasnev tänavasulgemistasu.

«Üks võimalus hinnatõusu teema pikemaks ajaks unustada on plaaniliste torustikuremontide katkestamine üheks, kaheks või kolmeks aastaks,» arutles Kapp. «Aga siis võib juhtuda nagu Tallinnas, kus ema vajus koos lapsega läbi tänava. Avariioht suureneb.»

Tartu Veevärgi vee- ja kanalisatsiooniteenuse kehtiv hind, 24 krooni ja 41 senti kuupmeetri kohta, on teiste linnadega võrreldes üks madalamaid. Elvas maksab sama teenus 32.55, Jõgeval 32.73, Viljandis 27.60, Pärnus 31.91, Paides 36.18 ning Tallinnas 32.87.

Hind vastavalt kuludele

Keskkonnaministeeriumi veeosakonna nõunik Raili Niine ütles, et kuigi vee hinna üle otsustamine on praegu täielikult omavalitsuste pärusmaa, tuleb selle arvutamisel toetuda tegelikele kuludele. Lubamatu on mängida vee hinnaga populistlikel eesmärkidel.

Niine sõnul surub saastetasu tõus vee hinda ülespoole kõikjal, samas võivad survet alandada näiteks palgakärped.

«Ühegi Eesti vee-ettevõtte majandusnäitajaid me väga spetsiifiliselt analüüsinud pole, aga suuremais linnades peaks õige vee hind jääma 30 krooni kanti,» lausus Niine.