Intrigeeriva eksperimendina välja pakutud öömuusika meelitas botaanikaaeda rohkem kuulajaid, kui korraldajad olid oodanud.
Klassikalist ja tänapäevast muusikat sulandava kontserdi «Nokturn - muusika ööst ja armastusest» korraldajaid, Festivitas Canensi produtsent Kadri Leivategija muretses viimase hetkeni juurde pinke, kuhu üha saabuvaid kuulajaid istuma panna.
«Mitme helilooja muusika, mis räägib ööst ja armastusest, on erinevatest stiilidest kokku pandud, kuid vormitud üheks ideeks,» juhatas kitarrist Heiki Mätlik sisse kevadel loodud kvarteti esinemise, kui saabunud olid viimased piletisabas seisjad.
Lisaks temale asusid kava esimest pala, Jean Sibeliuse «Nokturni» mängima samuti rahvusvaheliselt tunnustatud interpreedid - Janika Lentsius (flööt), Terje Terasmaa (vibrafon) ja Arvo Leibur (viiul).
Amfiteatrit meenutava vabaõhusaali keskel istus kuulajate hulgas helilooja Peeter Vähi elektroonika taga ja andis kõlapildile lisavärvinguid.
Sibeliuse öölugu kõlas mitmes variandis ja rütmis ning ühendas Haydni, Monti, Brahmsi, Sumera, Kangro ja Vähi teoseid.
Klassikast hevini
Kava lõpus vahetas Mätlik oma klassikalise kitarri välja hevikitarri vastu. Selle esimesed rämedapoolsed helid tekitasid kuulajate hulgas viibinud rokkmuusikute hulgas märgatavat elavnemist.
Elleri muusikakooli viiuliõpetaja Jüri Kuke esmamulje lisapalana kõlanud «Nokturni» ja pika südamliku aplausi järel väljendus sõnades hea ja üllatav.
Ühtaegu nentis ta, et tehnilises mõttes oli mõndagi katsetusjärgus, eriti kava esimeses pooles.
«Järgmiste kavade koostamisel võiks mõelda, et need ei oleks nii seinast seina, vaid rohkem ühe või teise suunitlusega, sest on näha, et muusikud kannavad välja nii üht kui ka teist,» arvustas Kukk.
Mätlik ütles, et mängis viimati hevikitarri nimetus ansamblis umbes 20 aastat tagasi.
«Aga ma võtan oma pojalt tunde,» märkis ta naljatades.
Hea auraga koht
Botaanikaaeda kontserdi «Nokturn - muusika ööst ja armastusest» pidamiseks nimetas Mätlik ideaalseks.
«Siin on head miljööd, aurat ja vaikust. Kontserdi märksõna on fantaasia ja esinemiskoht on samuti fantaasiarikas,» rääkis kitarrist.
Terasmaa ei osanud päris kindlalt öelda, kuidas kontsert kõlas. Seda, mida Vähi puldi taga juurde keeras, muusikud ei kuulnud. Nii jäid neil kõlaritest tulvanud kajad, panoraamid ja muud efektid selgesti tajumata.
Vähi ise kuulis oma teost «Aleatooriline heavy» kvarteti ettekandes kolmandat korda. «Tänane esitus oli tunduvalt parem kui esimene kevadisel eesti muusika festivalil,» avaldas ta rahulolu.
Järgmine üritus, mida sihtasutus Festivitas Canens korraldab, viib kuulajad 4. augustil Elvasse operetimuusika kuningriiki.