Päevatoimetaja:
Jens Raavik
+372 739 0371

Kunstimaja aitas lammutada sotsrealismi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Tartu kunstimaja.
Tartu kunstimaja. Foto: Sille Annuk

Tartu kunstimajas on kaheti mõjuv ülemajanäitus: noored kunstihuvilised võivad üllatuda, kui näevad, millist kunsti tehti pool sajandit tagasi, aga seda toona ise näinud kunstisõbrad elavad läbi taaskohtumise.


Nõnda arvab kunstiajaloolane Jaak Kangilaski, kes on koos kolleeg Tiiu Talvistuga teinud valiku kunstimajas tegutsenud kunstnike töödest. Neid saab vaadata sellesama 50-aastase hoone teise korruse kolmes saalis, esimese korruse väikses galeriis ja monumentaalgaleriis.



Kõige suuremas saalis vaatab uksest sisse astujale vastu Elmar Kitse suur rõõmus maal «Kevad» aastast 1961. See ja kõik teised selles saalis välja pandud tööd on Talvistu andmeil loonud need kunstnikud, kes said kunstimajas kohe pärast selle valmimist aastal 1959 korteri või ateljee.



Kangilaski tuli Tartusse aasta varem, sügisel 1958, ajalugu õppima. Siin-seal oli veel sõjast jäänud varemeid. Kunstnikud tegutsesid armetutes tingimustes, Tartus ei olnud õiget näitusesaaligi.



«Kui järgmisel aastal kunstimaja valmis sai ja siin hakkasid toimuma näitused, tõid need kaasa muutused senisesse sot-sialistliku realismi standardisse,» meenutas Kangilaski. «Ma nägin iga aastaga üha põnevamat kunsti. See oli üks peamisi põhjusi, miks ma valisin kunstiajaloo erialaks.»



Sotsrealismi aitas pool sajandit tagasi lõhkuda kunstimajas tegutsevate kunstnike hulgas ka Ilmar Malin. Eile näituse kujundamisel nõuandeid jaganud Kangilaski seisatus korraks Malini maali ees, millel kunstnik on 1960. aastate hakul portreteerinud Paul Vabbet, kunstnik Ado Vabbe poega.



«See oli pööraselt radikaalne pilt,» meenutas kunstiajaloolane. «Tänapäeva kunstiga harjunud inimesel pole siin midagi pöörast, see on täiesti taltsas, realistlik pilt. Kui aga hallid pildid olid ainukesed, mida mitu aastat eesti kunstis oli näha, pani see maal jahmatama.»



Näituse ülespanekut vaatama tulnud Enn Tegova, kes sai mõni aasta tagasi enda kasutada Lagle Israeli ateljee, rääkis umbes sedasama Aleksander Suumani maalide kohta. Neid saab teiste hulgas vaadata teise korruse väikses saalis.



Tegova ateljee on esimesel korrusel. Tal oli seal lõpetamisel panoraammaal, mille ta tahab vaatamiseks välja seada täna oma sünnipäevaks kirjandusmajas. See asub kunstimajast sadakond meetrit eemal.



Kunstimaja ülemajanäituse avamine ja juubelikogumiku tutvustamine on täna kell 18. Väljapanekut saab vaadata 13. detsembrini.



Kunstimaja ateljeed


• Tartu kunstimaja (Vanemuise 26) kolmel korrusel ja keldrikorrusel on Tartu Kunstnike Liidu andmeil ateljee 31 isikul.



• Kolmas korrus: Ilmar Kruusamäe, Albert Gulk, Priit Pangsepp, Markus Kasemaa, Saskia Kasemaa, Andrus Kasemaa, Peeter Allik, Erika Pedak, Kaire Nurk, Astrid Ram­­mo-Saare, Maris Palgi, Helle Paris.



• Teine korrus: Peeter Kros­­mann, Lembit Küüts, Jaan Luik, Meelis Lokk, Malev Toom, Sirje Protsin.



• Esimene korrus: Imat Suu­­mann, Meiu Münt, Jane Liiv, Tõnis Paberit, Enn Tegova.



• Keldrikorrus: Kalju Kütt, Viljar Allsalu, Kerttu Lätt, Mati Leppik, Maret Kuu­­ra, Marika Naadel, Eva Krivonogova-Krosmann, Tõnis Kriisa.

Märksõnad

Tagasi üles