Ühe Tartu mudilase puhul, kes eelmisel nädalal Terakese lasteaias haigestus, on selgunud, et teda nakatas uue gripi viirus. Laps on praegu kodusel ravil ja paraneb hästi. Lasteaed töötab edasi.
Uus gripp puges Terakesse
Eralasteaia Terake juhataja Katrin Helend ütles, et kaks tolle lapse rühmas töötanud õpetajat haigestusid samuti kergelt ja jäid koju.
Haigestunud laps käis sõimerühmas ja alles kohanes sealse eluga ning oli ilmselt seetõttu haigusele eriti vastuvõtlik.
«Lapsevanemad ehmusid algul, aga nüüd teevad nad hoolega koostööd, jälgivad oma lapsi hoolega ning on rahunenud,» rääkis juhataja. «Kel võimalik oli, loobus lapse mõneks ajaks sõimerühma toomisest. Muudes rühmades käib elu nagu tavaliselt.»
Katrin Helendi sõnul pidasid nad nõu tervisekaitsetalituse juhtivspetsialisti Sirje Plangiga ja arutasid läbi kõik üksikasjad. Nad desinfitseerivad, puhastavad ja tuulutavad nii nagu peab ja teevad seda veelgi hoolikamalt kui varem.
«Kui juhtubki, et keegi peaks päeva jooksul haigestuma, siis teatame kohe vanematele ning seniks, kui lapsele järele tullakse, saame ta panna eraldi haige lapse tuppa,» selgitas Katrin Helend.
Tartu tervisekaitsetalituse juhtivspetsialist Sirje Plank lisas, et kui massilist haigestumist ei ole ja hommikune n-ö filter on tugev, pole asutust küll mõtet sulgeda. «Tuleb vaid hoolitseda selle eest, et haige mudilane lasteaeda ei satuks,» rõhutas ta.
Ta lisas, et mõnikord võibki laps heas lasteaias olla gripi eest palju paremini kaitstud kui mujal. «Sest kuhu need lapsed siis kõik pannakse, kui me iga gripijuhu järel hakkame aedu ja koole sulgema,» sõnas ta.
Tartu linnaarst Sirje Kree korraldas eile koolijuhtidele ja lasteaia juhtidele teabepäeva, kuhu kutsus kõnelema spetsialistid, paludes üle korrata veel kõik soovitused ja juhised seoses uue gripiga.
Plank ütles, et kuna sesoonse gripi viirus ja uue gripi viirus näivad mõlemad Eestis kohal olevat ning kuna mõlemase grippi haigestumise puhul on ravi- ja käitumisjuhised sarnased, siis arstid ei täpsusta enam igal konkreetsel juhul diagnoosi.
«Näib, et praegu ongi domineeriv juba uus gripp, sesoonset grippi on oluliselt vähem, ja see ongi meie alanud gripihooaja omapära,» märkis Sirje Plank. «Ja see ei ole mingi paanikakoht, vaid üleskutse mõistlikule käitumisele. Suuri massiüritusi ei maksa korraldada.»
Tamme gümnaasiumi kooliõde Katri Karijärv ütles, et nende koolis on laste puudumine klassiti väga erinev.
«On klasse, kus ei puudu keegi, aga on klasse, kus pooled lapsed on haiged,» rääkis ta. Katri Karijärv on neil päevil ka ise tundides rääkimas käinud, kuidas ennast gripi eest paremini hoida. «Ma ei hirmuta õpilasi, ma räägin suuremast tüsistusohust ja sellest, et uus viirus on eriti nakkav just haiguse algul,» ütles ta. «Ennast ja teisi tuleb hoida.»
Katri Karijärv käib söögivahetundide algul kontrollimas, kuidas käsi pestakse, ja on märganud, et lapsed on käsi pesema palju hoolikamad kui varem.
Miina Härma gümnaasiumi kooliõde Elina Sulp aga ütles, et teda paneb kõige rohkem muretsema vanemate õpilaste suur kohusetundlikkus.
«Nad ütlevad, et nad lihtsalt ei saa puududa,» sõnas ta ning tõi näiteks ühe 11. klassi tüdruku, kelle ta palaviku tõttu koju saatis, kes aga murelikult kurtis, et järgmisel päeval peab ta ikkagi koolis olema ning koju jääda mitte mingil tingimusel ei saa.
Kooliõde Elina Sulbi sõnul on osa õpilasi enda suhtes väga nõudlikud. «Neil on pikad koolipäevad, rasked kontrolltööd, trennid. Neil jääb vähe aega värskes õhus olla ja nad on vähe maganud, see kõik teeb nad viiruste suhtes väga vastuvõtlikuks,» muretses ta.
Sirje Plank ütles, et kui vaadata ülemiste hingamisteede ägedatesse nakkushaigustesse haigestumist, siis selle aasta oktoobri lõpu ja novembri alguse juhud Tartus ja Tartumaal on 460–550 juhtu nädalas.
Eelmisel aastal samal ajal oli haigestumus isegi suurem. Kuigi mullu ei olnud novembris veel grippi, see jõudis Eestisse alles jaanuaris.
Uue gripi diagnoositud juhte on Sirje Plangi sõnul Tartus ja Tartumaal kokku nüüd juba kaheksa. Neist viis on olnud viimasel nädalal.
• Ruume tuulutada regulaarselt, soovitatavalt iga tunni lõppemisel vähemalt 10 minuti jooksul.
• Korraldada iga päev märgkoristus, pesta koolilauad, ukselingid, söögilauad jm tavaliste pesemis- ja desinfitseerimisvahenditega.
• Mööblit, riiuleid, radiaatoreid puhastada kaks korda nädalas.
• Hoida raamatuid ja õppevahendeid võimalusel kappides.
• Iga päev puhastada ja desinfitseerida tualettruumi sisustus ja pinnad.
• Tualettruumid varustada piisavas koguses kätepesuvahendiga ning paigaldada jalaga avatavad jäätmekonteinerid.
Allikas: tervisekaitseinspektsioon