/nginx/o/2013/07/05/1876326t1h21d5.jpg)
/nginx/o/2009/11/11/265292t1h0af8.jpg)
SOS Lasteküla Eesti Ühing valmistub Põltsamaal ehitajalt vastu võtma kolme uut peremaja, kus leiab kevadeks kodu 12 ning suveks veel kuus vanemliku hoolitsuseta või orvuks jäänud last.
SOS-lasteküla majad ootavad elanikke
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
SOS Lasteküla Eesti Ühingu tegevdirektor Margus Oro nentis, et teoreetiliselt võiks kaheksaliikmelised kasupered majadesse paigutada juba jõuluks, kuid tegelikult ollakse sissekolimiseks valmis nelja kuu pärast.
Oro selgitusel jätkub kevadel otsima hakatud ja septembriks leitud kasuvanemate koolitamine. Viimase etapina peavad nad jaanuaris-veebruaris läbima Soomes kahekuulise praktika. Ühte peremajja pole aga lasteküla ühing sobilikku kasuisa ja -ema veel leidnudki, selleks tuleb korraldada uus konkurss.
«Kuna majad ehitati suhteliselt kiiresti, on isegi hea, et sisse ei kolita kohe,» arutles Oro. «Ventilatsiooni ja kütte seadistamine, niiskuse välja kütmine võtab oma aja.»
Murukülv kevadel
Kõik Põltsamaa peremajad on 190-ruutmeetrised. Neist igaühes paikneb kolm lastetuba, suur elutuba, vanematetuba, köök, vannituba, duširuum, saun ja väike abiruum.
Hooned püstitanud Nordecon Ehituse projektijuht Ain Koldits ütles, et ehitustööd on viimseni lõppenud. Kohal ja kokku pandud on ka kogu mööbel, millelt tuleb enne perede sissekolimist vaid kaitsekile maha võtta.
SOS-lastekülade idee käis 1949. aastal välja Austria arst Hermann Gmeiner, otsides võimalust luua Teises maailmasõjas orvuks jäänud lastele võimalikult kodusarnane keskkond. Praeguseks elab üle maailma enam kui 400 lastekülas ligi 40 000 last.
Margus Oro selgitusel võivad lasteküla kasuvanemaiks hakata abielupaarid, kel endal pole õnnestunud järglasi saada või kes on oma lapsed juba suureks kasvatanud. Nad tulevad SOS-lastekülla teadmises, et see on nende päriskodu, kus tööpäev vältab 24 tundi.
Ühele vanemale täispalk
Ühele lapsevanemaist makstakse kuue kasulapse hooldamise, õpetamise ja kasvatamise eest täispalka, mis algab 10 000 kroonist, teisele kuni 1500-kroonist hüvitist. Eraldi maksab SOS-lasteküla ühing kinni peremaja ülalpidamiskulud ja põhitoidu. Leping lõpeb, kui noorim laps on alustanud iseseisvat elu.
«Soosime seda, et üks vanemaist käib tööl, nagu käiakse tööl tavalistes peredes,» kõneles Oro. «Peame tähtsaks, et igal lasteküla perel oleks normaalne sotsiaalne suhtlusvõrgustik väljaspool kodu.»
SOS-lastekülla valitakse lapsi kolmandast 14. eluaastani. Oro sõnutsi ei moodustata peresid mitmest ühevanusest lapsest, sest tavaliselt pole ka bioloogiliselt kokku kuuluvais peredes üheealisi lapsi.
Põltsamaa SOS-lasteküla kolm peremaja läksid maksma 8,5 miljonit krooni, lõviosa rahast andis Norra, Liechtensteini ja Islandi majandusprogramm. SOS Lasteküla Eesti Ühingu osaluseks kujunes ligi 1,3 miljonit, sellest 450 000 krooni kinkis Rein Otsasoni fond.