Õpilaste nappus seab Tartu gümnaasiumid löögi alla

Gümnasistide hulk väheneb. Foto: Graafika: TPM

Tartu võtab taas kõne alla mõnede gümnaasiumide muutmise põhikooliks, viitas abilinnapea Jüri Sasi volikogus ametisse kinnitamisel. Esimene koosolek sel teemal ongi juba homme.

Sasi ütles, et haridusosakonna ametnikud kogunevad olukorda kaardistama, sest põhikoolilõpetajate arv väheneb pidevalt ja järelikult läheb ka gümnaasiumidesse vähem õpilasi.

Haridusosakonna ennustuse kohaselt on Tartus tuleval aastal gümnaasiumisse ehk kümnendasse klassi minemas 820 noort, mis on 249 võrra vähem kui tänavu, see tähendab 7-8 gümnaasiumiklassi jagu noori. Langus jätkub ka järgmistel aastatel.

Sasi ütles, et koolid peaksid teadma, mis neist saab. Temakinnitusel tagab linn kõigile soovijatele ka edaspidi võimaluse gümnaasiumis õppida, kuid ühe klassiga gümnaasiumid ei ole jätkusuutlikud.

Kes jääb, kes kaob?

Sasi ütles, et ennatlik oleks hakata nimetama, millised gümnaasiumid võiksid muutuda põhikooliks, sest arutelud alles algavad. Viidatud ühe klassiga gümnaasiumid on Tartus aga Forseliuse, Kunsti ja Raatuse gümnaasium.

Volikogus kõneldes ütles abilinnapea, et kindlasti ei tule muudatusi Tartu linna kahe põhikooli ehk Veeriku ja Kesklinna kooliga. Muudatused ei puuduta ka Treffneri kooli.

Kivilinna ja Reiniku gümnaasiumi puhul on näiteks küsimus, et kui põhikooli- ja gümnaasiumiaste töötavad eraldi majades, kas lahutada need ka administratiivselt.

Tartu haridusosakonna juhataja Boris Goldman viitas, et gümnaasiumide põhikoolideks muutmine pole tingimata ainus lahendus. On ka võimalik klasside suurust vähendada.

Maksimaalne lubatud õpilaste arv gümnaasiumis on 36, aga õpilasi võib olla ka 30.

Forseliuse gümnaasiumi direktor Tiiu Millistfer ei nõustu väitega, nagu poleks ühe klassiga gümnaasium jätkusuutlik.

«Meie riigieksamitulemused on aasta-aastalt paranenud, oleme jõudnud viie aastaga esisaja keskele, aga olime teises sajas. Samas läheb meil neljas aasta ühe paralleeliga,» rääkis ta. Millistfer – nagu ka Goldman – osutas, et pärast mõõna-aastaid pöörab gümnasistide arv taas tõusule. Millistferi meelest tasuks olemasolevaid koole ikkagi hoida.

Põhikoolides kitsas

Samal ajal, kui gümnasistide hulk väheneb, on 1. klassi astujate hulk pööranud tõusule. Olukorras, kus ühes klassis võib seaduse järgi käia 24 last, ei jagu piisavalt klassiruume. Võib tekkida surve kahes vahetuses töötamiseks.

Nii kinnitab Sasi, et ükski maja päris kindlasti tühjaks ei jää, pigem oleks kesklinna tarvis ehitada uus koolihoone.

Eraldi lugu on Sasi sõnul vene koolidega. Küsimus on, kas edaspidi on ikka tarvis kahte vene gümnaasiumi või piisaks Tartusse üksnes ühest.

Sasi ütles, et vastused tuleb aruteludes leida tuleva aasta jooksul ja muudatusi ei kavandata veel järgmiseks õppeaastaks.