Päevatoimetaja:
Emily Lieberg

Kus on siin eetika?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Ivi Drikkit

Taas on puhkenud reklaamiskandaal. Tarbijakaitseamet nõuab Tartu Ülikooli kliinikumi lastefondi korjanduskampaania lõpetamist. Pilti elustatava imikuga on ajakirjanduses nimetatud surmareklaamiks ja tarbijakaitseameti peadirektor Helle Aruniit deklareerinud kõlvatuks reklaamiks (EPL, 19.04.).

Nii mõnigi reklaam on riivanud inimeste maitsemeelt, nüüd räägitakse eetikast ja ebaeetilisusest. Tõsi, lapsed on habras ja õrn teema, mille käsitlemisel tuleb aimata mitmeid kihte pealispinna all, võimalikke seoseid ja tundeid.

Kui peatuda selle pildi ees ja lugeda valges kirjas minuteid, mille jooksul võib elunatuke haihtuda, tunneb vist iga normaalne inimene jahmatavalt valusat tuksatust - see ei ole hea tunne. Ent surma eitades ei saa me seda olematuks muuta. Nagu valugi.

Saame ainult tahta, et sellel põhjusel lahkujaid ei oleks või oleks nii vähe kui üldse võimalik.

Mis on siis see põhjus, miks meile surma meelde tuletatakse? Enneaegseid vastsündinuid saab mõnikord päästa vaid nappide minutite jooksul ja et antud hetki kasutada, on vaja elustamislauda. Ehk 250 000 krooni selle ostmiseks. Kui abitu lapse pildist ongi kohkutud, on reaktsioon olnud inimlik - selle laua raha on peaaegu koos, mis aga kaugeltki ei tähenda, et olemas on kõik vajalik elude päästmiseks.

Heal eesmärgil - paraku ka ainuvõimalikul, sest riigil ju laste vajadusteks raha ei jätku - tehtud reklaam ei saa olla kõlvatu.

Hoopis võikalt kõlab aga tarbijakaitse väljakäidud võimalus kliinikumi lastefondi trahvida. Seega võtta ära osa veel elus laste elustamiseks kogutud rahast pildi pärast?! Kaitsta tarbijat, keelates talle lastehaigla teenust, millest võib oleneda saatus?

Eesti tegelikkust arvestades on kummaline Helle Aruniidu väide, et reklaam ei tohi põhineda hirmul ja kaastundel.

Kaastunne ei ole aga üldse ju halb tunne, ikka vastupidi. Hulk varasemaidki reklaame on mänginud kaastundekeeltel ja kuidas sel juhul suhtuda meie tubakavastastesse reklaamidesse, mille selge siht on kõvasti hirmutada.

Igatahes tahaksin eetika piiride üle otsustajatele soovitada toeks humanismi ehk inimlikku hoolt inimeste eest.

Tagasi üles