Röövitud avantüür sai raamatuks

Reisiromaani autorid Berit Renser (vasakul) ja Terje Toomistu Boliivias Salar de Uyuni soolaväljal.

FOTO: Alvaro Sarmiento

«Tu bolsa,» röökis ta meile näkku. «Tengo una pistola, tu bolsa!»


«Pistola! Nagu püstol? Appi.»



Kas tal tõesti ongi seal püstol? Miks ta käed on Frida koti küljes? Miks Frida seda kotti nii hirmsasti kinni hoiab?



Frida vajus pikali maha, mees jooksis minema, aga mina seisin endiselt paigal. Rand oli jälle täpselt sama vaikne kui enne mehe tulekut.



Selle rööviga algab Berit Renseri ja Terje Toomistu reisiromaan «Seitse maailma», mida neiud möödunud nädala lõpul Tartus esitlesid.



Kotirööv, mida Nora, raamatu üks peategelastest, kirjeldab, juhtus autoritega Lõuna-Ameerikas ning viis endaga kaasa romaani esimese käsikirja. Rööv pühkis esiti peast lootuse anda reisist välja raamat. Raamatumaterjali tuli aga müstilisest Lõuna-Ameerikast seitsme maailma jagu.



Kolmandas maailmas


Terje Toomistu meenutas vastvalminud raamatu sünnilugu: «Seekord ei kirjutanud meie raamatut, vaid see raamat dikteeris ennast ise.» Et mõista, millest jutt, peab lugema.



Lõuna-Ameerika hullumeelne seiklus polnud neidudel esimene, vaid mõneti sümboolselt juba seitsmes. Kui neiud viis aastat tagasi kohtusid, polnud neil peale suure reisihimu muud midagi ühist.



Esimesel ühisel reisil Londonisse teenisid nad raha järgmiste reiside tarvis ning praeguseks on läbi rännatud ka suur osa kolmandast maailmast.



2004. aasta Londoni reisil, ajal, mil reisiblogimine veel massihobi polnud, alustasid Toomistu ja Renser ajaveebiga avantyristid.blogspot.com. Algselt vaid lähedastele sõpradele mõeldud veeb sai kiirelt populaarseks ning sai aasta ajaveebi auhinna.



Seitsme tuhandega Indias


Kuigi avantüristide nime valimine oli ennatlik, on praeguseks kõik seitse reisi kujunenud enam kui avantüürseteks. Renser meenutas Keenia ja Tansaania masaisid, kel on vööl pikk nui savanniloomade peletamiseks, mõõk ja mobiiltelefon. Viimasega peavad külamehed hõimlastega sidet.



Kuigi külades mobiililevi on, elektrit siiski pole ja nii peavad masaid käima kilomeetrite taga telefoniakusid laadimas.



Toomistu rääkis viiest kuust Venemaal, kus tüdrukud neenetseid otsima minnes föderaalse julgeolekuteenistuse (FSB) küüsi sattusid ning pärast sõrmejälgede ja isikuandmete andmist Siberist välja saadeti. Selliseid seiklusi on neidudel kümneid.



Reisimisega samaaegselt suudavad mõlemad tudengineiud õppida kahel erialal magistrantuuris, bakalaureuseõpegi sai lõpetatud reisimise kõrvalt. «Kõik on aja kontsentreerimise küsimus,» sedastas Ren­ser.



Nagu aega, nii ka raha planeerivad tüdrukud arukalt.



«Reisil saab kulutada täpselt nii palju, kui sul kaasas on,» sõnas Renser. Nii näiteks kulus Indias kuu aja jooksul seitse tuhat krooni. Põhimõte on, et ei kulutaks rohkem kui Eestis sama aja elades, selgitas Toomistu. 



Järgmine reis on tüdrukutel juba mõttes. Kuhu, on aga veel saladus. Üle ei tasu planeerida, iga reis hakkab end ise kujundama hetkel, kui lennukisse istud, on Renseri ja Too­mistu praktika.

Tagasi üles