Gümnaasiumides tavapärase «rebaste ristimise» eesmärk ei tohiks olla alandamine ja mõnitamine, vaid 10. klassi õpilaste kooli sisseelamise lihtsamaks tegemine.
Seisukoht: rebased ei peaks abituriente kartma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kujutage ette end söömas näiteks halvaks läinud muna. Sellist kogemust ei tahaks vist mitte keegi, kuid igal aastal teevad sellise katsumuse läbi tuhanded gümnaasiumiastme rebased ehk 10. klassi astunud.
Gümnaasiumide ja ülikoolide uusi õppureid retsitakse ja alandatakse aina hullemini. Peaaegu iga aasta võib lugeda ajakirjandusest mitmesuguseid juhtumeid mitmetes koolides: küll on noorukeid seotud puu külge, küll on neile sisse söödetud kõlbmatut toitu või mingit vedelikku või asja, mida ei saa toiduks nimetada.
Üks neiu murdis kunagi jala, sest pidi ühel jalal pallide sees hüppama. Ühe oktoobrikuise rebasteürituse lõppedes kallati kümnendikud külma veega üle, pärast seda põdes üks tüdruk kopsupõletikku. Kõige uskumatumas loos pidid rebased vandele verega alla kirjutama.
Forseliuse gümnaasiumi rebaste nädala programm ei keskendunud kõige haigemate ideede kogumisele ja nende käiku laskmisele, millel olnuksid teada tagajärjed: rebased pole rahul, aga retsijad naudivad täiel rinnal ebainimlikku kohtlemist.
Meie kool panustas rebaste ja abiturientide üksteise kiirele tundmaõppimisele, mis tuli üsna hästi välja ja me saime kümnendikega meeldivalt tuttavaks.
Abiturientide klass otsustas võtta asja hinge ja sõbralikkusega ning mingid jubedused ei tulnud meil mõttessegi. Kindla ei ütlesime ka jubeduste ja jälkuste sissesöötmisele – rebased sõid hoopis tervislikke asju nagu näiteks küüslauk, sibul, õun, sidrun ja jogurt.
Nädala kolmel esimesel päeval lasime neil rolli sisse elada, neljapäevane «Rebaste retsi» pidu kujutas endast huvitavaid katsumusi ja lõbusaid mänge. Rets lõppes suure ühiskalliga, millest võime järeldada, et 10. klass oli abituuriumi tegevusega rahul. Sõprussuhted tekivadki kergemini sõbralikus õhkkonnas.
Rebased ei peaks abituriente kartma. Juba rebastenädala alguses tuleks vihjata, et rets pole midagi hullu ning seda korraldatakse rohkem koolipere liitmiseks.
Rebaste ristimine peaks olema lõbus ning hea kogemus, mis juhatab sisse ilusa koolitee. Terve selle nädala jooksul ühendas meid naer ja rõõm, aga ka väsimus ja hool ning kõige lõpuks suur kallistus.
Järgmise nädala esmaspäeva hommikul kinkisid kümnenda klassi õpilased meie klassile tänutäheks uhke tordi ja sellest nädalast algas ka meie klasside sõprus. Soovitame oma kogemust ka teistele koolidele, kus abiturientidel on säilinud natukenegi mõistust ja austust teiste inimeste vastu.