Eesti Maaülikool tähistab 20 aasta möödumist mahepõllumajanduse ametlikust algusest Eestis konverentsiga, kus kõne all mahepõllunduse tänane päev ja võimalikud toetused.
Eesti mahetootmisel täitub kaks aastakümmet
9. november 2009, 11:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üritust korraldava maaülikooli teatel meenutatakse 10. novembril aset leidval konverentsil mahepõllumajanduse algust Eestis ja käsitletakse mahepõllumajanduse jätkusuutlikkuse aspekte. Samuti tuleb jutuks mahetootmise seos keskkonna ja tervisega.
Osalejateni jõuab ülevaade mahepõllumajanduse hetkeolukorrast ning mahetoetustest. Oma tegevust tutvustavad ning mahetootmise ja –töötlemise kogemusi jagavad Pajumäe talu peremees Arvo Veidenberg, Alt-Lauri mahetalu perenaine Kaja Kesküla ja Vändra Leiva juhataja Krista Assi.
Mahetoodete turustamisest annavad ülevaate Ökosahvri juhataja Siiri Talumaa ja TÜ Eesti Mahe tegevdirektor Jaan Nõmmik. Põllumajandusministeerium teeb ülevaate mahepõllumajanduse arengukava elluviimisest.
Eestis on novembri seisuga 1277 mahetootjat ja üle 102 000 hektari mahemaad. Tunnustatud mahetöötlejaid ja –käitlejaid on 47.
Ökopoodidest ja suurematest toidupoodidest on võimalik leida kodumaised piimatooteid, liha, jahu ja helbeid, makarone, pagaritooteid, moose, köögivilja jm.
Maaülikooli teatest nähtub, et mahetoidu tootmine ja tarbimine on kasvav trend ning inimeste teadlikkus ja nõudlus tervisliku toidu järele suureneb jätkuvalt. Mahetoorainest valmistatud toitu saavad maitsta ka konverentsil osalejad.
Selleks nädalaks on maaülikooli toodud ka Eesti Põllumajandusmuuseumi näitus mahepõllumajandusest.