Käbirohkel aastal tasub metsakasvatajal hoolega seemet varuda, sest käbiküllus kurnab puid ja järgmist seemneaastat on oodata alles nelja kuni kuue aasta pärast.
Käbiaastal peab kätel käia laskma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänavu on kuuskede ladvaoksad käbide raskuse all lausa lookas. Et erakordselt rikkalikule saagile järgneb kuni kuue aasta pikkune paus, mille jooksul kurnatud puud kosuvad, peab metsakasvataja heal seemneaastal varuma kuuseseemet ka kasina saagiga aastateks.
Seemneaastal varutud seeme säilib heades hoiutingimustes üle viie aasta.
Talumetsakasvatajale tähendab okaspuuseemne varumine oma pere tööjõuga ka märkimisväärset kokkuhoidu: mullu tuli kuuseseemne kilost maksta 700 krooni, männiseemne kilo maksis 900 krooni.
Puu ei tohi viga saada
Üksikult kasvav harilik kuusk (Picea abies) hakkab vilja kandma paari-kolmekümne, puistus kasvav puu alles 40-50 aasta vanuselt.
Kuusk õitseb mai teisel poolel. Seemned valmivad oktoobris, varisema hakkavad need märtsikuus.
Käbisid võib korjata nii kasvavatelt kui langetatud puudelt. Kindlasti tuleb seemne varumiseks valida heade pärilike omaduste-ga puud: kiirekasvulised, sirgetüvelised, kitsa võraga, hästi laasunud ja haiguskindlad.
Et kasvavatelt puudelt käbid kätte saada, tuleb appi võtta redel või tõstuk, ka võib puuvõrasse turnida ronimisraudade abil.
Käbikorjaja peab seejuures hoolikalt jälgima, et ta ei vigastaks noori võrseid ja pungi. Männikäbid valmivad kahe aasta jooksul, neid korjates tuleb hoiduda üheaastaste käbide vigastamisest.
Langetatud puudelt korjatakse käbisid novembrist aprillini, samal ajal raielangi talvise ülestöötamisega. Käbid tuleks ära korjata enne puu laasimist.
Varutud käbid on vaja sorteerida, et eraldada kasvult kängu jäänud või putukatest kahjustatud.
100 liitrit vastvarutud kuusekäbisid kaalub 25-30 kg, männikäbid 50-55 kg, lehisekäbid 35 kg. Sorteeritud käbid tuleb 10-20 cm paksuse kihina asetada hästi tuulduvasse ruumi tahenema. Tahenenud käbid tuleb enne lüdimist (seemnete eraldamist) eelkuivatada 15-20protsendilise niiskuseni. Kuivatamiseks sobivaim soojus on 25-30 kraadi, kusjuures tuleb tagada, et kuivatuskambris asenduks niiske õhk pidevalt kuivaga.
Kui kiiresti eralduvad lüdimisel seemned eelkuivatuse läbinud käbidest, sõltub ruumi temperatuurist ning käbide ja õhu niiskusest. Mida kõrgem temperatuur ja kuivemad käbid, seda hõlpsamini eralduvad seemned.
Lüdimisel tuleb vältida temperatuuri ülemäärast tõusu: kuuse ja lehise puhul on lubatud piirmäär 45oC, männil 55oC.
Hoiupaigaks sobib kelder
Riigimetsa majandajad lüdivad käbisid selleks ehitatud käbikuivatites, talus sobib lüdimiskambriks sauna leiliruum või viljakuivati, kuhu paigutatakse käbilüdimise trumlid.
Trumlisse asetatud käbisid on vaja aeg-ajalt segada, et seemned paremini eralduksid. Kui mootorit kasutada pole, tuleb trumleid keerutada käsitsi.
Lüditud seemned vabastatakse tiibadest, hõõrudes seemneid käsitsi väiksemas kotis või tünnis. Eraldunud tiibadest ja muust prahist puhastatakse seemned tuulamise teel.
Puhtaid seemneid saab kuuselt käbide õhukuivast kaalust 3-4%, männilt 1-1,5%. Seemneid säilitatakse jahedas ruumis (näiteks keldris) õhukindlalt suletavates klaas- või plastnõudes.
Peeter Tälli
tartu@postimees.ee