Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/05/1876334t1h0df4.jpg)
Rahvastikuregistri seaduse vastjõustunud peatükk saatis ajalukku väljakirjutuse mõiste, mis tähendab, et Eesti piires elukohta vahetaja ei tarvitse omavalitsusele oma lahkumisest teatada.
Uue korra järgi hakkab rahvastikuregister tööle ühtses andmebaasis ja seetõttu saab inimese eelmise elukoha kirje kustutada, kui registrisse tehakse kanne uue omavalitsuse järgi.
Tartu elanikeregistri teenistuse juhataja Viivi Maremäe selgitusel ei teki sellisel juhul olukorda, kus elukohta vahetav inimene on ühest omavalitusest juba läinud, ent pole teises pole veel kirjas. See tähendaks, et inimest pole registris lihtsalt olemas.
Tartu linnavalitsuse ettevõtluse osakonna juhataja Malle Blumenau meenutas, et kohustust elukohta registreerida kellelgi pole ja seda saab sundida tegema ainult kaudsete vahenditega.
«Näiteks lasteaiakoha saamine võib olla elukohast sõltuv,» selgitas ta.
Registrisse on isikuid võimalik kanda ka kohaliku omavalitsuse algatusel sotsiaal-, meditsiini-, pääste-, politsei- või mõne muu asutuse andmete alusel.
«Kui näiteks leitakse mõni asotsiaal, kelle kohta kanne puudub, on kohalikul omavalitsusel õigus registreerimine algatada,» selgitas Viivi Maremäe.
Kui sel asotsiaalil pole kindlat eluruumi, võib kande teha lihtsalt omavalitsusüksuse täpsusega.
Rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmed on aluseks valimisnimekirjade koostamisel, aga ka kohaliku omavalitsuse eelarvesse laekuvate maksude arvestamisel ja kohaliku omavalitsuse töö korraldamisel.