Suvel arheoloogide seas suurt vaimustust tekitanud vanad müürid Küüni tänaval on liiva sisse maetud. Päris kindel polegi, et need ikka unistatud viisil klaasi alla vaatamiseks saavad.
Küüni tänava maetud müür ootab otsust
Küüni tänava Raekoja platsi poolsel jupil on uue sillutise ladumine jõudsalt edenenud ja igaüks saab eri värvi sillutiskivide järgi hõlpsasti aimu, kus kulges linna jõepoolse külje hoonestusjoon 1944. aastani ning kus keskajal ja kuni 1775. aasta suure tulekahjuni.
Just vanemat ehitusjoont näitavast müürist üht lõiku koos Põhjasõja ajastust pärit kivisillutisega võtsid linnavõimud nõuks klaasi alla vaatamiseks panna.
Eile vastasid ametnikud aga järjest, et plaaniga ei ole viimaselt ajalt tõsiselt tegeldud ja pole ka päris selge, kustkohast selleks raha võetakse.
Praegu on vanad müürid maetud liiva sisse ja kaetud sillutiskividega, sest talvel oleks nii või teisiti keeruline ja kulukas müüre lubimördiga konserveerida.
Tartu kultuuriväärtuste teenistuse juht Romeo Metsallik ütles, et seisukoht on olnud, et projekteerimine peaks jätkuma, ja tuleb ka leida õige metoodika, kuidas müürid kõige paremini säilitada ja samas vaadeldavaks muuta.
Lähim ja värskeim näide sellest on Harju värava müüritorni jäänuste klaasi all näitamine Tallinnas Vabaduse väljakul.
Selge on Metsalliku sõnul, et betoonmüüriga ümbritsetavas ja klaasiga kaetavas ruumis peab olema sobiv soojusrežiim, mis tähendab kütet, peab olema ventilatsioon ja ka valgustus, et müürid oleksid paremini vaadeldavad.
Tartu linnavalitsuse arhitekt Tõnis Kimmel teadis täpsustada, et valminud on ka eskiis, mille kohaselt ehitatakse tänavapinnast kõrgem roostetöötlusega terasest kest, müüride kohal on klaas ja mõnes kohas seljatoega istmed.
Kimmel ütles, et enne kevadet ei juhtu seal aga midagi ja praegu ei ole ka põhiprojekti tellimist tõsisemalt arutatud.
Arvestuslikult võiks selle kümme meetrit pika ja kolm meetrit laia rajatise hind olla miljoni krooni kanti.
Tartu linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak ütles, et linnaeelarvest seda raha kindlasti ei leia. Võimalik võib olla Küüni tänava teise ehitusetapi töödest midagi hilisemaks jätta. Ning see miski saab olla umbes 1,4 miljonit maksev suur videoekraan.
Mõeldav oleks Haagi sõnul, et ekraani paigaldamiseks vajalikud kaablid veetakse maa sees ära, aga ekraan ostetakse ja pannakse üles kunagi hiljem.