Tehased ootavad kutsekoolist MacGyvereid

Marju Himma-Kadakas
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rainer Lodde saab Tartu kutsehariduskeskuses kasutada tõenäoliselt Eesti parimat jootmistehnikat. Noormees soetas ka endale tasemel jootmiskomplekti – päeval koolis õpitu leiab õhtul rakendamist vanade mootorrataste restaureerimisel.
Rainer Lodde saab Tartu kutsehariduskeskuses kasutada tõenäoliselt Eesti parimat jootmistehnikat. Noormees soetas ka endale tasemel jootmiskomplekti – päeval koolis õpitu leiab õhtul rakendamist vanade mootorrataste restaureerimisel. Foto: Sille Annuk

Varem piisas ettevõttes elektrikust, kes vajadusel masinal mõne jupi välja vahetas. Moodsate masinate juures peavad elektrikul olema ka mehaaniku ja IT-mehe oskused.



Sellised mitmekülgse väljaõppega mehed tulevad Tartu kutsehariduskeskusest ning neid nimetatakse mehhatroo­ni­ku­teks. Koolis kutsutakse neid tänapäeva MacGyveriteks, kelle teadmised ulatuvad mehaanikast arvuti juhtimiseni.



Üks sellistest MacGyveritest on Rainer Lodde, kes lisaks headele masinajuhtimisoskustele tegeleb ka vabal ajal erialale lähedase hobiga – mootorrataste restaureerimisega.



Nüüdisaegseid tootmisliine, kus Lodde-sarnaseid mehi tarvis, on Lõuna-Eestis üksjagu: Tartu Veevärgis, OÜs Ma­repleks, Kroonpressis, Me-tekis ja A. Le Coqi õlletehases.



Viimane väärtustab ametit sedavõrd, et paneb igal aastal välja kaks stipendiumi just mehhatroonikaõpilastele.Tänavusügisese toetuse, 40 000 krooni, sai endale Rainer Lodde. Lisaks pakub õlletehas noormehele võimalust minna kevadel tehasesse praktikale.



Kutsehariduskeskuses on mehhatroonikat õpetatud neli aastat, aastas lõpetab sellel erialal keskmiselt 15 õpilast. Kõik siiani lõpetanud on saanud erialasele tööle.



Mehhatroonika eriala projektijuht ja jootmise õpetaja Kalmer Kand rääkis, et 2004. aasta suvel tegid Tartu ettevõtted ühisavalduse ettepanekuga, et kutsehariduskeskus võiks avada mehhatroonika eriala.



Praeguseks saavad poisid selle eriala raames teadmisi nii elektri valdkonnast, lukksepatööst, informaatikast, hüdroautomaatikast kui ka paljust muust. Ära õpitakse nii arvutijuhitava treipingi programmeerimine kui vanamoodsal treipingil metalli voolimine.



Praegu õpetatakse mehha­troonikat nii põhikooli kui gümnaasiumi lõpetanud noortele. Need, kes  tahavad õpinguid jätkata kõrghariduse tasemel, saavad seda teha Võrumaa kutsehariduskeskuses, maaülikoolis või Tallinna Tehnikaülikoolis.



Eestis õpivad praegu meh­hatroonikuks vaid poisid, Kand märkis aga, et näiteks Soomes on see eriala populaarne hoopis tüdrukute seas.



Mehhatroonika


• Eriala avati kutsehariduskeskuses neli aastat tagasi.


• Õpe sisaldab 30 nädalat praktikat ettevõtetes.


• A. Le Coqi õlletehas väärtustab mehhatroonikuid sedavõrd, et annab igal aastal välja kaks 40 000-kroonist stipendiumi: ühe Tartu ja ühe Võrumaa kutsehariduskeskuse õpilasele.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles