Viimase aastaga on nii töötukassa kui ärinõuandla kinnitusel kasvanud Tartu maakonnas töötute hulk, kes soovivad oma ettevõtet luua.
Töötud pürivad agaralt ettevõtjaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Neid töötuid, kellele tundub, et nad on endas ettevõtja avastanud, on preagu üllatavalt palju,» ütles töötukassa Tartumaa osakonna juhataja Jane Väli. Seejuures on Väli sõnul töötute hulgas nii tõsiste kavatsustega alustavaid ettevõtjaid kui ka üsna läbimõtlemata plaanidega õnneotsijaid.
«Inimesed otsivad väljakutset, et mitte kodus olla,» nõustus SA Tartu Ärinõuandla juhataja Piret Arusaar, et viimase aasta jooksul on ettevõtlusaktiivsus töötute hulgas märgatavalt kasvanud. «Kui ikka töökohta ei leia, siis võib isetegemine olla heaks alternatiiviks. Vähemalt ei ole inimene üksinda kodus ja teenib mingitki sissetulekut,» lisas Arusaar.
Hobist põhitöö
Täpselt aasta ja neli päeva tagasi käis kauplusejuhatajast Liia Kinz-Kiens viimast päeva palgatööl. Koondamise järel puhkas Kinz-Kiens kõigepealt paar kuud ja hakkas seejärel uut töökohta otsima. Mida aga polnud, oli töö.
Et mitte liiga pikalt niisama passima jääda, otsustas Kinz-Kiens, et töö puudumisel tuleb tööd ise luua. «Mõni nukrutseb kodus, aga mina seda ei tahtnud,» rääkis ta.
Nii hakkaski Kinz-Kiens selle aasta suvest tegema äri masintikkimise ja õmblemisega. «Praegu on kõik superhästi,» ütles naine, kuid lisas, et alguses tuli tal paar kuud töötada ilma mingi sissetulekuta.
Tartu Ärinõuandla juhataja Arusaar rääkis, et töötud, kes nende poole nõu saama pöörduvad, on enamjaolt varasema ettevõtlus- ja juhtimiskogemuseta. Seetõttu on Arusaare sõnul nii mõnegi nõuküsija ettekujutus ettevõtlusest idealiseeritud.
«Arvatakse, et ettevõtjaks olemine on lihtsam, kui see tegelikult on,» ütles Arusaar.
Mõni töötu tuleb töötukassa Tartumaa osakonna juhi Väli sõnul ka lihtsalt õnne katsuma lootusega saada 70 000 krooni suurust ettevõtlustoetust.
«Kohe on plaanist näha, et see on lühiajaline,» rääkis Väli ja lisas, et toetuse saamisega kavaldada pole võimalik, sest kui äriidee käiku ei lähe, tuleb inimesel raha tagasi maksta.
Idealistide ja õnnekatsujate hulga kasvule vaatamata on nii Väli kui Arusaar veendunud, et pigem olgu indu rohkem kui vähem. «Ideid võib olla igasuguseid.
Parem on neist ikkagi rääkida. Selleks meie siin olemegi, et aidata inimesel oma äriplaan läbi mõelda,» julgustas Arusaar.
Mõned ideed kipuvad ärinõuandlas Piret Arusaare sõnul korduma sagedamini kui teised. «Populaarsed on iluteenused ja lastega seotud teenused,» ütles ta. Tõusva trendina tõi Arusaar välja veel internetiturunduse. Uuenduslikke ideid võiks aga tema sõnul rohkem olla.
Maakond pürib tippu
Samuti töötuna oma ettevõtte loonud Katriin Klaus ütles, et praegu tasuks ettevõttega alustada eelkõige siis, kui on idee, mida Eestis on veel vähe kasutatud. Juba kulunud mõttega edu saavutada on Klausi meelest keeruline.
Klausi enda firma toodab selle aasta maist alates klaasvitraaže nii Eestis müügiks kui ekspordiks. Varem kindlustusmaaklerina ametis olnud ärinaine on veendunud, et oma firma loomine oli õige otsus.
«Loomulikult on raskeid hetki ja me arvestasime, et ehk peame terve esimese aasta ilma erilise kasumita töötama, kuid vabadus ja hingega oma asja ajamise tunne on seda väärt,» lausus Klaus.
Statistika järgi kasvab Tartu maakonnas siinse ärinõuandla juhi Arusaare sõnul ettevõtlusaktiivsus kiiremini kui teistes maakondades. «Kui nii edasi läheb, siis on Tartumaa varsti üks ettevõtlikemaid maakondi Eestis,» märkis ta.