Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Erivajadustega laste koolid ootavad pikemat tiigrihüpet


Arvutiõpetaja Eve Kuslap juhendab lõpuklassi õpilasi. Sihtasutus Tiigrihüpe on toonud Tartu tavakoolidesse miljonite kroonide eest arvuteid, kuid erivajadustega laste koolidele jagub toetust vähem.

Kõik Tartu gümnaasiumid on saanud arvuteid ning kvaliteetse internetiühenduse, kinnitas Tartu töörühma juht Tarmo Ainsaar. Eelmisel aastal said Tartu koolid arvuteid 1,1 miljoni krooni eest, tänavu 700 000 krooni eest.

«Hakkab tekkima arvutiteküllastus, prioriteediks on kujunenud tarkvara,» ütles Ainsaar. Arvutid ja internetiühendus on jõudnud juba lasteaedadessegi.

Unustatud õpilased

Samas leiab Tartu Hiie kooli direktor Helgi Klein, et Tiigrihüpe on nende kooli ära unustanud. «Me ei tulnud selle peale, et enda olemasolu meelde tuletada,» tunnistas ta. Hiie koolis õpivad kõne- ja kuulmishälvetega lapsed kogu Eestist.

Et Hiie kooli lõpetanud pääseksid kutsekoolidesse, peavad nad suutma tavakooli lõpetajatega konkureerida, kinnitas Klein. Selleks peavad kõik õpilased saama arvutiõpetust.

Tänu õpetajate kirjutatud projektile on praegu Hiie kooli pedagoogide käsutuses kaks arvutit, kaheksa arvutit on saatnud soomlased, kaks kompuutrit muretses kool eelarveraha eest.

Hiie kooli õppealajuhataja Hene Binsoli hinnangul kuluks koolile üks klassitäis arvuteid veel ära. «Mujalt Eestist pärit lapsed saavad arvuti kaudu suhelda oma lähedaste ja sõpradega,» selgitas ta.

Arvutitunnid algavad Hiie koolis kuuendast klassist, nooremad õpilased teevad arvutimaailmaga tutvust ringides.

Tiigrihüppe projektijuht Tiina Veldre jäi nõusse, et erivajadustega laste koolidele on pööratud vähe tähelepanu. «Puudega laps jõuab arvuti abil paremini edasi, seepärast võiks arvutiõpe alata võimalikult vara,» ütles ta.

Emajõe kooli arvutiõpetaja Jaan Aruväli väitel on nägemispuudega ja pimedatele õpilastele arvutiõpetus hädavajalik.

«Arvuti loeb lastele õppetükid ette. Ka paberit kulub nii vähe, sest õppetekstid on arvutikettal,» selgitas ta. Tervele õpilasele on arvuti hea abivahend, kuid ta saab selleta hakkama.

Hädavajalik arvutiõpetus

Tänapäeval on arvutitöö pimedale pea ainuke võimalus leiba teenida, sest füüsilist tööd ei leia nagunii, rääkis pedagoog. Aruväli kinnitusel on pimedate hulgas firmajuhte, tehnoloogiainsenere, advokaate jpm erialade tundjaid.

«Mujal maailmas leiab tööd 80 protsenti koolitatud pimedatest, meil aga kõigest viis protsenti,» ütles ta.

Aruväli kinnitusel on suurem osa Emajõe kooli arvutitest muretsetud Tiigrihüppe toel. Kooli direktori Silja-Anu Taru kinnitusel on koolis paarkümmend arvutit. «Tuleb usinalt projekte kirjutada,» ütles ta.

Emajõe kooli arvutiõpetaja loodab, et edaspidi õnnestub muretseda arvuteid ka aineklassidesse. «Server on meil hea, tahaksime ka korralikku internetiühendust,» lisas ta.

Herbert Masingu kooli direktor Krista Eller ei kurda vähese toetuse, vaid hoopis ruumipuuduse üle. «Viiest arvutist neli oleme saanud tänu tiigrihüppele,» tõdes ta. «Keegi ei tule arvuteid pakkuma, tuleb agaralt projekte kirjutada.»

Tiigrihüppe ideoloogia järgi peaks tsentraalne toetus koolidele järk-järgult vähenema ja omavalitsuse oma kasvama, nentis Ainsaar.

Mis vanuses lapsed arvutit kasutama õpivad, sõltub kooli õppekavast. «Nii mõneski koolis hakkab arvutiõpetajal koormus üle pea kasvama,» tõdes Ainsaar.

Tagasi üles
Back