Tudengid pakuvad tasuta hingeabi

Tartu Ülikooli psühholoogiaeriala viimase kursuse tudeng Käthrin Vahter on Lahendus.netis abivajajatele nõu andnud poolteist aastat. Mõne kliendiga on ta pidanud abistavat kirjavahetust terve selle aja. Foto: Lauri Kulpsoo

Suhtesegadused, toitumishäired, enesehinnanguprobleemid ja muu, millega inimesed muidu psühholoogi poole pöörduvad, leiavad tasuta nõu portaalis Lahendus.net, mida päevas külastab üle 800 abivajaja.

«Ei teagi, kas asi on distsipliinis või lihtsalt iseloomus, kuid poiss pidevalt üritab kodust välja saada ning hulkuma minna,» kirjutab kuueaastase poisi ema. 16-aastane neiu, keda on püütud vägistada, ei suuda usaldada ühtki meest ning kardab jääda iseendasse tõmbunuks.

Selliseid ja veel kümneid erinevaid murekirju saavad portaali Lahendus.net nõustajad iga päev. Kuigi lehekülg on mõeldud eelkõige noortele, tulevad abi küsima ka lapsevanemad ning teisedki eluga kimpu sattunud.

Vabatahtlik töö

Lahendus.neti teeb eriliseks asjaolu, et nõu annavad psühholoogiatudengid, kaheksa tegutsemisaasta jooksul on ühtekokku olnud 212 vabatahtlikku Tartu Ülikoolist, Tallinna Ülikoolist ja akadeemiast Nord. Tartu Ülikoolist on nõustajate hulgas praegu 33 üliõpilast.

Tasuta nõustamisportaali mõte tuli rühmal tudengitel Eesti Psühholoogiaüliõpilaste Ühendusest. Eesmärk oli luua turvaline anonüümne internetikeskkond, mis imiteeriks mõneti silmast silma nõustamise protsessi, rääkis Lahendus.neti nõustaja ja juhatuse liige Aivi Kaasik.

Sel nädalal kaheksandat sünnipäeva tähistavast portaalist on abi küsinud 9180 registreerunut.

Tartu Ülikooli psühholoogiaeriala viimase kursuse tudeng Käthrin Vahter on Lahendus.netis nõustanud poolteist aastat. Selle aja jooksul on ta tegelenud mitmete toitumishäirete ja enesehinnanguprobleemidega noortega.

Samas kõige raskemaks peab Vahter enesetapuplaanidega inimeste aitamist, mida tal seni endal teha pole tulnud. «See tähendab ikka tõesti iga päev selle inimesega kirjavahetuse pidamist,» ütles Vah­ter.

Praegu vastavad lahendusportaali vabatahtlikud murekirjadele kolme kuni viie päeva jooksul.

Kaasiku sõnul võtab kirjale vastamine erineva aja, sest inimeste kogemused on erinevad ning probleemide keerukus samuti. Vahter hindas, et ühele murekirjale vastamine võtab ligi kolmveerand tundi.

«Me ei paku valmislahendusi, vaid aitame inimestel endal lahendusteni jõuda,» sedastas Aivi Kaasik.

Vabatahtlike tegevust koordineerivad superviisorid ehk juhendajad. Lahendusportaali projekti raames viiakse regulaarselt läbi täienduskoolitusi ning on olemas oma tugisüsteem selleks, et iga uus vabatahtlik võimalikult sujuvalt töö selgeks saaks ning igal lahendajal oleks võimalus ka teistelt abi otsida, kui mõne murekirjaga hätta jääb.

Artiklid ja vestlused

Lahendusveebi kirjavahetus on anonüümne ja privaatne, samas võivad muredega inimesed omal soovil kirju ka teistega avalikult veebis jagada.

Lisaks nõustamisele pakub Lahendus.net kasulikke artikleid ning avalikke vestlusi, andmebaasi Eesti erinevate abipakkujate kohta ja teste.

Lugemiseks ja andmebaasi kasutamiseks ei ole vaja registreeruda. Seega on tegelike abisaanute arv tunduvalt suurem kui registreerunud kasutajate arv, kes saavad abi kirjaliku nõustamise teel, selgitasid portaali eestvedajad.

Vahteri sõnul ei ole ta alati saanud tagasisidet, kui paljud ja kuidas on oma probleemile lahenduse leidnud, aga on ka neid, kes on hiljem tänukirja saatnud.
Vabatahtlike kasu portaalis kaasalöömisel on erialane kogemus.

Lahendus.net
• Lahendusportaal on Eesti Psühholoogiaüliõpilaste Ühenduse projekt, milles osalevad Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli ja akadeemia Nord psühholoogiatudengid.
• 8. novembril tähistab portaal kaheksandat tegutsemisaastat.
• Portaali aitavad rahastada Swedbank ja Tartu linn.
-------------------------------------------

Lahendusportaali murekirju

«Olen 20-aastane neiu, kes põdenud neli aastat buliimiat. Olen käinud ka psühholoogi juures, saanud antidepressante, külastanud nõelravikabinetti, ja seda kõike tulutult. Isu on jäänud lõputuks. Väikeseid edusamme võib muidugi ka nimetada. Kui varem oksendasin kolm korda päevas siis viimased pool aastat üks kord. Kuid olukord on piisavalt kohutav, et midagi ette võtta. Üksi ma sellest kindlasti üle ei saa.»

***

«tere... nuh, ma ei oska kuidagi alustada... natuke veider on kirjutada oma murest inimesele või inimestele keda ma ei tunne... nii ma laon siis oma pisiprobleemi lagedale... mul on veidi raskusi õppimisega... ma ei suuda kuidagi keskenduda... hinded on kõvasti alla läinud... ma ei tea mis moodi ma peaks õppima...»

***

«Olen 21-aastane noormees ning mind painavad kompleksid oma kasvu pärast. Olen 171 cm pikk, mis on Eesti keskmisega võrreldes ikka üsna vähe ning tunnen ennast tihti inimestega suheldes alaväärsena ning teiste meesisikute poolt justkui ohustatuna.»

***

«Mul on selline mure, et ma võtsin kuu aega tagasi narkootikumi. Kas on olemas mingi koht, kuhu saab pöörduda, et arst mind kontrolliks, sest mul on hingamisteede paistetus ja ma tahan endiselt terve olla. Mul on olemas haigekassakaart ja töökoht. Aga eriti ei julge minna suvalise arsti juurde.»