Uuest gripist pääsu pole

Ukraina lapsed seagripi eest kaitsvate maskidega

FOTO: Reuters/ScanPix

Üleeile diagnoositi Tartumaal kolmas uue gripi juhtum. See, millal lapsi mänguväljakule saates on mõistlik neid maskiga varustada, nagu Kiievis võetud pildilt paistab, on vaid aja küsimus.


Tartu Ülikooli Kliinikumi infektsiooniteenistuse juht Matti Maimets ütleb, et uue gripi (rahvakeeles seagripi) epideemia jõuab kõikide märkide järgi Eestisse jaanuaris. See püsib siin kolm kuud ja selle kõrgpunkt on veebruar.

Lõunapoolkeral on gripipandeemia läbi.

Maimets sirvib lõunapoolkera statistikaandmeid ja ütleb, et oleks rumal neist arvudest mitte järeldusi teha. Gripiviiruse liikumisel ja mandrite vallutamisel on oma loogika ning selles erilisi üllatusi ette ei tule.

Kõige karmim järeldus on Maimetsa sõnul see, et juhul, kui Eesti vaktsiini ei saa, on tulemuseks 500–1000 surnut.

Maimetsale teada olevatel andmetel jõuab gripivaktsiin Eestisse paraku mitte varem kui veebruaris. Maimets märgib, et tema ülesanne ei ole kellegi poole näpuga näidata, vaid rääkida, mida uue gripi epideemia Eestile sisuliselt võib tähendada.

Lõunapoolkera õppetund

Uude grippi haigestumine erineb sesoonsesse grippi haigestumistest selle poolest, et haigestuda võib kuni 30 protsenti elanikkonnast.

Seda haigust põevad raskelt mitte üksi eakad, vaid palju nooremad inimesed. Surmajuhtumite mediaanvanus (variatsioonirea keskmine vanus) on Lõuna-Ameerika riikides näiteks 49 aastat ja Austraalias 47 aastat.

Surmajuhtudest 60 protsenti moodustavad suure riskifaktoriga inimesed, näiteks rasedad, kopsu- ja südamehaiged ning ülekaalulised. Aga 40 protsenti neist on noored ja terved inimesed, kelle immuunsüsteem neid millegipärast alt veab.

«Arvatakse, et inimesed, kes on sündinud 1950. aastatel ja enne seda, omavad teatavat kaitset,» selgitab Matti Maimets. «Kuni 1950. aastate lõpuni tsirkuleeris maailmas üks uue gripi viirusega üsna sarnane subtüüp ja on tõenäoline, et sel perioodil sündinud inimeste immmuunsüsteem võiks olla sellega kohanenud.»

Üks Uus-Meremaa näide on, et nende patsientide arv, kes tänavu suundusid gripikahtlusega perearsti juurde, kasvas varasemate aastatega võrreldes pandeemia tippajal kolmekordseks. Matti Maimets ei näe põhjust, miks meil peaks paremini minema.

«Kui öeldakse, et vaktsiin jõuab Eestisse veebruaris, siis epideemia ärahoidmiseks meil sellest palju abi ei ole,» ütleb ta. «Soomlased vaktsineerivad juba praegu, inglased alustasid paar nädalat tagasi...»

Asi, mida Matti Maimets eriti rõhutada tahab, on aga, et vaktsiinid ja vaktsineerimine ei ole vaid ravimifirmade kasumi küsimus, nagu neti­kom­mentaariumidest võib sageli lugeda.

«Vaktsineerimisel on ka veebruaris väga oluline mõte. Viirus jääb ju tsirkuleerima ning vaktsineerides kaitseb inimene kõigepealt ennast ja paneb ühtlasi tõkke ka viiruse levikule,» selgitab ta.

Nakkusarst soovitab inimestel end kindlasti vaktsineerida ka sesoonse gripi vastu, sest teatav ristkaitse võib toimida.

Maimets peatub uue gripi ravipreparaatidel, mille puhul on välja öeldud, et Eestis on nende varu umbes 3000 patsiendile, mitte rohkem.

«Neid preparaate vajavad aga esimese 24 kuni 48 tunni jooksul näiteks kaasnevate haigustega ja risikigruppi kuuluvad inimesed või ka need noored inimesed, kes riskigruppi ei kuulu, kuid kes ikkagi raskelt haigestuvad,» räägib ta.

Küsimuse peale, kui palju sellist ravimit Eesti vajaks, teeb Maimets kiire arvutuse. Ta fikseerib laias laastus riskirühma, kuhu kuuluvad rasedad, kopsu- ja südamehaiged, ning ütleb, et neid on Eestis umbes 100 000.

«Umbes 30 protsenti sellest grupist võib tõsiselt haigestuda,» ütleb Maimets ja lisab mõttes ka need, kes riskirühma ei kuulu, ning pakub lõppvastuseks: Eesti vajaks ravimit mitte 3000-le, vaid vähemalt 40 000 patsiendile.

Raskete juhtude puhul, mil patsiendi kops ei jaksa enam hingata, tuleb haige kiiresti intensiivraviosakonda toimetada ja panna ta kunstliku hingamise aparaadi alla.

«Me oleme prognoosinud, et järgmise aasta veebruari keskel tuleb kliinikumi iga päev ehk üks või kaks niisugust rasket patsienti. Ja võib tekkida vajadus avada seal 10-kohaline lisaintensiivraviosakond.»

Sotsiaalne distants


Viiruseleviku kõige magusam aeg on pime, külm ja märg aeg, kui inimesed viibivad tihedalt koos soojades ruumides, sõidavad palju bussiga ning pärast tööd veedavad vaba aega taas kas teatris, kinos, diskosaalis, pubis või baaris.

Maimets rõhutab, et nüüd on olulisem kui kunagi varem see, et inimesed hoiaksid mõistlikku distantsi, peseksid sageli käsi, ei puudutaks nendega alatasa oma nägu ning et siis, kui aevastus peale tuleb, ei hakataks kotist või taskust salvrätti otsima. Selle otsimisega jäädakse sageli hiljaks ning seepärast on targem pigem varrukasse aevastada. Igal juhul mitte otse peopessa või kaaslasele näkku.

Maimets ütleb lõpuks, et eestlastel veab sellega, et neid on vähe ja nad hoiavad niigi omaette. Uue gripi tüsistuste protsent on ka ju tegelikult väga väike, aga kui võtta, et haigestuda võib kolmandik Eesti elanikkonnast, siis on raskete juhtude absoluutarv ikkagi murettekitav.

«Ja kui meil läheb paremini, kui me praegu kardame, siis see ei anna meile põhjust uude grippi üleolevalt suhtuda,» märgib ta.

Lepingut pole


Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Eli Lilles vastas gripivaktsiini Eestisse saabumise kohta napisõnaliselt, et Eestil ei ole lepingut ravimitootjatega gripiviiruse A/H1N1 vastase vaktsiini soetamiseks.

Küll aga on sotsiaalministeerium gripiviiruse vaktsiini tootjate Eesti esindajatega kohtunud.

Uus gripp
• Eilse seisuga on Eestis uude A(H1N1) grippi haigestunud 89 inimest.
• Tartumaal on registreeritud 3 juhtu.
• Seni on kõik väga rahulikult kulgenud ja raskeid juhte ei ole.
Allikas: Eesti Tervisekaitseinspektsioon

Tagasi üles