Tartu abilinnapea Hannes Astok ütles, et ei pea arukaks eepose Kalevipoeg autori Kreutzwaldi monumendi paigalt nihutamist Tartu linnavalitsus plaanib kuulutada koos kultuurkapitaliga välja eestlaste vabadusvõitlust tähistava mälestusmärgi idee konkursi. Mälestusmärgi rajamine võiks alata 2002. aastal.
Tartu abilinnapea Hannes Astok nentis, et linn on vana Kalevipoja mõtte kõrvale jätnud.
«Meil pole seda millegi pealt taastada, on ainult mõned hägusad fotod,» põhjendas Astok. «Miks peaksimegi panema oma head kunstnikud paaniliselt järele aimama Adamsoni tööd, mille suhtes oli terav kriitika ja mis algselt polnudki sellele kohale ette nähtud.»
Konkurss annab vabad käed
Linnavalitsuse monumendikomisjon on viimastel aastatel korduvalt vaaginud, kas taastada Kalevipojana tuntud Vabadussõja mälestussammas Munga tänava otsa Vabaduse parki kohale, kus praegu troonib graniitsambal Kreutzwaldi büst.
Alternatiiv oli eestlaste aastasadu väldanud vabadusvõitlust märkiv monument. Komisjoni eelistus on langenud viimase kasuks, selgitas Astok. «Komisjoni selge seisukoht on, et teeme vaba konkursi,» sõnas ta.
Astok märkis, et konkursil võib võidutseda ka töö, mis kujutab Kalevipoega: «Aga see pole Amandus Adamsoni, vaid näiteks Mare Mikofi või Tiiu Kirsipuu või mõne noore ja tundmatu skulptori töö.»
Linnakunstnik Anli Tummi nimetas aga suuresti ka tseremoniaalse tähtsusega mälestusmärgi probleemistikku äärmiselt komplitseerituks.
Tummi isiklik seisukoht erineb monumendikomisjoni arvamusest: linnakunstnik toetab Kalevipoja taastamist endisesse asukohta ja Kreutzwaldi nihutamist Gildi tänava otsas olevale platsile, kus praegu haigutab tühjus. Tummi argumenteeris oma arvamust linnakodanike tahtega.
Korjandus käib omasoodu
Välistatud on Tummi hinnangul aga Adamsoni Kalevipoja mõne teise kunstniku interpretatsioonis esitamine.
«Kui suudetakse kuju taastada sellisel kujul, nagu Adamson oli loonud, taastaksime sellega tüki Eesti Vabariiki,» välistas ta skulptor Jaan Luige mõne aasta eest modelleeritud kips-Kalevipoja kasutamise.
Monumendikomisjoni liige arhitekt Martti Preem usub, et vabadusmonumendi rajamise algatamine võiks taaselustada ka Kalevipoja taastamise teema.
Vabadussamba rajamisele on aga vihaselt vastu Tartu Vabadussõja mälestussamba (Kalevipoeg) taastamise komitee esimees Elmar Ernits, kes nimetas Vabadussõja mälestusmärgist loobumist punaste vandenõuks. Komitee kogub siiani raha, et Kalevipoja kuju saaks vanasse paika just Jaan Luige vormituna.
Amandus Adamsoni Kalevipoeg
l Vabadussõja mälestussamba rajamise idee kerkis Tartus juba 1919. aastal, kuid kuju jõudis Vabaduse parki alles 1933. aastal, kust see eemaldati 1950. aastal ja väidetavalt hävitati.
Seni on kontrollimata legend, mille kohaselt on kuju või selle tükid maetud Kroonuaia tänava hoovile. Samas on kogutud tunnistajate ütlusi, kes räägivad, et on ihusilmaga näinud kuju lõhkumist ja äravedamist selsamal hoovil.
l 1996. aastal sõlmis Tartu Vabadussõja mälestussamba (Kalevipoeg) taastamise komitee lepingu skulptor Jaan Luigega, kes pidi valmistama Adamsoni kuju koopia.
/nginx/o/2013/07/05/1876334t1h0df4.jpg)