Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/02/05/5013677t1hbddb.jpg)
Möödunud osteoporoosinädal tõi Maarjamõisa polikliinikusse nii suure hulga huvilisi, et neid konsulteerinud meditsiiniõed töötasid peaaegu puhkepausideta.
Esmaspäevast reedeni said soovijad tasuta mõõta oma luutihedust, võtta osa liikumisravist ja kuulata konsultatsioone ning loenguid, miks osteoporoos ehk luuhõrenemine tekib ja kuidas seda vältida.
Teemanädala korraldanud Eesti Osteoporoosi Seltsi president doktor Katre Maasalu ütles, et ei osanud nii suurt huvi lootagi. «Korraldajad jäid nädalaga rahule, usun, et patsiendidki,» märkis ta.
Maarjamõisa polikliinikus mõõtsid spetsiaalse aparaadiga patsientide luu tihedust viis erikoolituse saanud haigla ortopeediaosakonna meditsiiniõde. Nende hinnangul oli enamikel patsientidel luutihedus oma vanuse kohta normi piires.
«Ligi üks neljandik oli neid, kelle luu oli väga hõre,» ütles medõde Margit Lillo. «Vajadusel saatsime nad edasisele uuringule, et arst määraks neile raviprotseduurid.»
Lillo kolleeg Kristi Toode rääkis, et esimesel päeval mõõtsid nad luutihedust ja jagasid nõuandeid 30 patsiendile, teisipäeval 60, kolmapäeval 80, neljapäeval 90 ja reedel 85 patsiendile. «Huvi oli väga suur,» tunnistas ta.
Toode ja Lillo hinnangul oli enamik huvilisi 50-70-aastased naised, kellel on ka kõige suurem risk luuhõrenemisse haigestuda.
Meedikud loevad osteoporoosihaigeks inimese, kelle luu on hõrenenud teatud piirini või sellest edasi.
«Mehi tavaliselt see häda ei vaeva, aga kõigist ka mööda ei lähe,» nentis Toode.
Katre Maasalu lisas, et kuni 50-aastastel inimestel on luutihedus enamasti normis, 50-70-aastaste hulgas põeb osteoporoosi kolmandik ja vanemate seas umbes pooled.
Osteoporoos on haigus, mis muudab luud hõredaks ja nõrgaks. Juba kerge kukkumine, raskuste tõstmine või isegi vaid köhimine võib osteoporoosihaigel murda luu.
Luuhõrenemise vastu aitavad kaltsiumirohked toidud, piim ja piimasaadused.
Test: kas teid ohustab osteoporoos?
* Kas olete üle keskea?
* Kas olete naine?
* Kas teie perekonnas on olnud osteoporoosi või sellega seotud luumurde?
* Kas olete liiga kõhn?
* Kas sööte vähe piimatooteid?
* Kas te liigute vähe?
* Kas suitsetate?
* Kas tarbite liialt alkoholi?
* Kas tarbite liialt kohvi ja kokat?
* Kas olete varase menopausiga ja enne 45. eluaastat opereeritud naine?
* Kas olete mees, kelle suguhormoonide tase on madal?
* Kas teil on krooniline haigus (astma, reumatoidartriit, luupus)?
* Kas saate pikaajalist ravi (eriti kortikosteroidid ja suures annuses kilpnäärme hormoonid)?
* Kas teie lülisammas on kõver (skolioosi- ja küfoosihaigus)?
Kui vastate jaatavalt kolmele või enamale küsimusele, siis võite olla ohustatud osteoporoosist. Pöörduge arsti poole, et kontrollida luude tihedust.
Allikas: Eesti Osteoporoosi Selts