Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tegijal juhtub,» oli abilinnapea Jüri Sasi selgitus, miks saab Supilinna igikestev mülgas ja tolmupilvede sünnitaja lõpuks ometigi asfaldi alla. Tõepoolest, enam ei olnud valikut.
Asfalteerimisotsuse juures ei olnud sugugi määrav tänavarahva kurtmine, et aknaid pole mõtet pesta, ega ka lämmatav tolm. Tegelikult oli põhjus proosalisem.
Vabaduse silla ehituse ajaks oleks vaja korralikult sõidetavat teed, mis viiks Supilinnast Kroonuaia sillani. Muud võimalust kui Oa tänava asfalteerimine lihtsalt ei ole. Nii tõdes linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak.
Ning tegelikult ei saa Oa tänav ja temaga koos Kartuli tänav siiski mitte asfaldi alla. Kahekordse pindamisega rajatakse tolmuvaba kate, teemeeste kõnepruugis vaese mehe asfalt. Firma Tavt küsis töö eest 463 000 krooni, mis on Haagi hinnangul ehk napp protsent nendesamade tänavate põhjaliku rekonstrueerimise hinnast.
«See on hästi suur risk, me ei oska ennustada, kuidas pindamine, vaese mehe asfalt turbapinnasel toimib, kuidas külmadega käitub,» ütles Haak.
«Võtsime mõnede ekspertide arvamused, keegi ei taha otse tagasi lükata ja öelda, et see on lollus, ega ka seda, et see lahendus sobib. Mujal Tartus on kümneid ja kümneid kilomeetreid teid selle meetodiga tehtud, aga mitte turbal.»
Korraliku ja kestva tulemuse nimel tuleks Oa tänaval välja kaevata teealune turvas ja täita teekoht tugeva pinnasega. Praegu jäävad ehitamata ka kõnniteed, nõnda et Haak tõdes, et lahendus on ajutine.
«Mitte et probleem nüüd lõpeks, aga kui vaatame linna reaalset majanduslikku olukorda minu osakonna vaatevinklist, ei ole väga suurt raha tulemas, et saaksime aluskihtideni tee lahti võtta ja üüratuid investeeringuid sinna teha.
See tee võimaldab kapremondini normaalselt liigelda,» sõnas Haak. Kui see lahendus sobib, võivad samal meetodil katte saada ka Marja ja Meloni tänav.