Dendroloogi võlus korra puudumine

Endel Laas

FOTO: Ove Maidla

Emeriitprofessor Endel Laas jääb sadade endiste metsandustudengite mällu kui asjatundlik õppejõud ja dekaan ning fanaatiline teadlane.


Dendroloogia õppejõud sai Laasist olude sunnil – õpetajaid oli lihtsalt vaja. Tollal kolmekümnendates noormees oli ise vaid veidi vanem kui tema esimesed tudengid.

Eesti Maaülikooli professor ja Laasi õpilane Hardi Tullus meenutab, et lisaks suurele armastusele metsanduse vastu tundis Laas sügavat kiindumust ka spordi vastu ja toetas sportlasi igati. «Omal ajal olid metsanduses isegi vaat et tugevamad sportlased kui kehakultuuris,» meenutas Tullus.

Tullus kirjeldas Laasi kui korrektset ja nõudlikku õppejõudu, kes suutis teooriat ja praktikat väga hästi ühendada. Ta nägi vaeva korraldamaks koostööd majandite ja ülikooli vahel nii, et tudengid saaksid nii praktikale kui ka hiljem tööle.

Puude-põõsaste hulgas oli Laasil kaks suurt lemmikut: lehis, mida neljakümnendatel aastatel oli Eestis vähe uuritud, ja viirpuu.

«Viirpuude perekond köitis sellepärast, et selle süstemaatikas ei olnud korda. Oleks vaja olnud põhjalikumalt uurida ja selgitada,» rääkis Endel Laas mõned aastad tagasi oma 90. sünnipäeval.

Tartu aukodaniku tiitel anti Laasile 2005. aastal suure panuse eest linna elukeskkonna kujundamisse. Tema teeneks oli umbes 200 puu- ja põõsaliigiga Tähtvere dendropargi rajamine, tema juhendamisel hoiti korras Raadi parki ja kujundati linna haljastust.

See tiitel ei olnud Laasil ainus kõrge autasu. 1976. aastal nimetati ta Eesti NSV teeneliseks metsakasvatajaks, ta oli nii Akadeemilise Metsaseltsi, Soome Metsateadusliku Seltsi kui Soome Dendroloogia Seltsi auliige. 1999. aastal andis tollane president Lennart Meri Laasile Valgetähe III klassi teenetemärgi.

Lisaks raamatutele, artiklitele ja õppejõutööle on Laas andnud Eesti metsandusele ka oma järeltulijad. Tema poeg Eino Laas jätkab isa elutööd ja on praegu maaülikooli metsakasvatuse osakonna lektor. Ka kolm lapselast on valinud metsandusega seotud elukutsed.

Oma suurimaks toetajaks nimetas Laas kunagises intervjuus loodushuvilist ja lilleiluarmastajast abikaasat Endlat: «Ilma selle inimeseta mu kõrval ei oleks ma kõike seda jaksanud, mida teinud olen.»
-------------------------------------------------

• Endel Laas sündis 29. augustil 1915 Tartus. Lõpetas Tartu Poeglaste Gümnaasiumi. 1936–40 õppis Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonna metsaosakonnas, mille lõpetas cum laude.
• Oli 1940–1941 Narva metskonna metsnik, 1941–1942 tööpataljonis, 1942–46 Nõukogude armees.
• 1946–1951 TRÜ ja 1951–1990 EPA metsandusteaduskonna õppejõud, töötanud ka kateedrijuhataja ja dekaanina.
• Bioloogiakandidaat aastast 1956.
• Aastal 1976 anti talle professori kutse, aastal 1992 emeriitprofessori nimetus.
• Avaldanud kõrgkooliõpiku «Dendroloogia» (1967, 1987) ja raamatu «Viirpuud Eestis, nende kasvatamine ja kasutamine» (1998). Meenutusteraamat «Mõningaid märkmeid möödunud aegadest».
• Endel Laasilt on ilmunud trükis üle 200 artikli.
• Akadeemilise Metsaseltsi taasasutajaid, 1989–1993 selle esimees, aastast 1993 auliige.
• Aastast 1984 Soome Metsateadusliku Seltsi, aastast 1994 Soome Dendroloogia Seltsi auliige. ENSV teeneline metsakasvataja (1976).

 

Tagasi üles