/nginx/o/2013/07/05/1876326t1h21d5.jpg)
/nginx/o/2013/09/11/2356930t1hf2b5.jpg)
Kevadel Tartu Tamme gümnaasiumi õpilaste jalgrattaid ja turvavarustust kontrollinud liikluspolitsei oli teisipäevasel kordusreidil karmim ning koostas kuuele ratturile kiivri puudumise pärast väärteoprotokolli.
Kordusreid tõi rattureile karistuse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üheksa politseiniku osalusel Tamme gümnaasiumi lähedal korraldatud aktsiooni käigus peatasid politseinikud 34 liiklusseaduse vastu eksinud ratturit. Kuut õpilast vanuses 14–16 otsustasid politseinikud teistest karmimalt kohelda, karistades neid kiivri puudumise eest.
«Selge, hakkan siis jala käima,» väljendas üks karistuse saanud 14-aastane poiss emale oma nördimust, mille viimane Tartu Postimehele edastas.
«Ta kirjeldas seda aktsiooni kui täielikku haarangut, mille eesmärk oli, et ükski kurjategija jumala pärast läbi ei lipsaks,» vahendas ema, kes oma nime avaldada ei soovinud. «Aga kiiver võib ju lapsel lihtsalt maha ununeda. Tavaliselt ta kasutab seda.»
Seda ema häiris väga laste 20-minutiline tundi hilinemine ning tema arvates piisanuks hoiatuste tegemisest. Teise karistada saanud poisi ema Mare leidis samuti, et esimesel vahelejäämisel võiks politsei piirduda hoiatusega.
«Kiivri kandmine on tegelikult õige, aga neil tekib probleem, kuhu see panna,» põhjendas Mare. «Ratta juurde seda jätta ei saa, rõivistu pole neil veel kasutuses. Mina olen talle ka rääkinud, et kiivrit peaks ikka kandma, aga kord tal see on peas ja kord pole.»
Politsei pressiesindaja Ragne Keisk selgitas, et nooremaile kui 14-aastastele väärteoprotokolli koostada ei saa, seetõttu pääsesidki ülejäänud 28 noort ratturit manitsussõnadega.
Trahv kuni 40 eurot
Maksimumtrahv kiivrita sõitmise eest saab olla kümme trahviühikut ehk 40 eurot, kuue õpilase trahvimäär selgub menetluse käigus.
Politsei liiklusjärelevalve talituse juht Tõnu Kürsa rõhutas, et politsei eesmärk polnud maksimaalselt paljusid karistada. Kürsa viitas oma sõnade kinnituseks sellele, et eeskirjarikkujaist sai väärteoprotokolli vaid iga viies.
«Noorukid, kellele vormistati väärteoprotokoll, olid siis kas kevadel politseile sama koolis juures samasuguse eeskirjarikkumisega silma jäänud, oli neil mitu rikkumist korraga või oli varasemaid rikkumisi,» selgitas Kürsa.
Politsei selgitusel sattus Tamme gümnaasium kevadel teravdatud tähelepanu alla, sest politseinikud olid märganud seal palju liiklusseaduse rikkumisi.
Samuti väärteoprotokolli saanud 14-aastane Sven Taimalu kinnitas, et ta politsei käitumist ebaõiglase jõunäitamisena ei tajunud.
«Noh, väike närv oli küll sees, aga kõik oli viisakas,» ütles noormees. «Ma ei tea, kas ma edaspidi päris alati kiivrit kannan. See pitsitab, peal hakkab palav ja pole õieti kuhugi panna ka.»
Sveni emal Merle Taimalul politseile etteheiteid polnud. Taimalu ütles, et tema ise kannab rattasadulas olles alati kiivrit ja nõuab seda ka pojalt, kuid kooli minnes laps miskipärast peakaitset väldib.
«Kui eeskuju ei mõju, vahest mõjub siis trahv,» arutles Merle Taimalu. «Oleme kodus nõrkemiseni rääkinud, et kiiver on vaja pähe panna, aga noh, nad ei õpi. Eks ta pea siis otsustama, kas paneb edaspidi kiivri pähe või käib jala.»
Taimalud leppisid ema sõnul vaidluseta kokku, et trahv läheb maha Sveni taskurahast.
Kool ei teadnud midagi
Tamme gümnaasiumi direktor Vallo Reimaa tunnistas Tartu Postimehele eile ennelõunal, et ei tea toimunud politseireidist mõhkugi. Ta uuris välja, et aktsioonist polnud kuulnud ka huvijuhid ega õppejuhatajad. Direktori arvates olnuks politseist viisakas neid teavitada.
Reimaa polnud kuulnud, et esimese tunni andmine olnuks häiritud, kuna väärteoprotokolli saanud õpilased tundi hilinesid. Direktor ütles, et vähegi suurema segaduse korral oleks õpetajad kindlasti sellest juhtkonnale teatanud.