Emajõe Veevärk tõstis kõvasti hinda

Risto Mets
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kraanivesi
Kraanivesi Foto: Aivar Aotäht / Sakala

Augusti alguses tõusis mitmes Tartumaa omavalitsuses tuntavalt vee hind. Kukrut tuleb senisest rohkem kergendada neis linnades ja valdades, kus tegutseb Emajõe Veevärk. Teised teenusepakkujad ei pea hinnatõusu esialgu vajalikuks.

Emajõe Veevärgi hinnatõusutaotluse rahuldas konkurentsiamet juunikuus. Põhjusi on peamiselt kaks, selgitas Emajõe Veevärgi juhatuse liige Andres Aruhein.

Esiteks on viimasel ajal kasvanud kõigi toodete ja teenuste hinnad, märkis Aruhein.

Teiseks näeb Emajõe Veevärgi aktsionäride leping ette, et ettevõte peab olema jätkusuutlik. Teisisõnu tuli hakata koguma amortisatsioonitasu, mis ulatub umbes üheksa protsendini vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinnast.

Amortisatsioonitasu lisanduski esimest korda augustikuu arvetele. Kogutavast summast tuleb tulevikus hakata hiljuti valminud torustikke ja süsteeme remontima. «Pumbad kuluvad ja vajavad väljavahetamist,» tõdes Aruhein.

Ta lisas, et kui arvestada kokku tulevikuks kogutav summa, siis see pole kokkuvõttes kuigi suur. Kui arvestada, et umbes 300 elanikuga asula maksab kuus teenuse eest umbes 3000 eurot, siis sellest läheb ligikaudu 270 eurot amortisatsioonifondi.

«Praeguste hindadega maksab ühe meetri torustiku ehitamine umbes 200 eurot,» näitlikustas Aruhein.

Tarbijad kritiseerivad

Elva linnamajanduse osakonna juhataja Kalev Kepp märkis, et ka männilinnas hakkas uus hind kehtima augusti algusest nagu teisteski Emajõe Veevärgi teenindatavates piirkondades.

Puhas vesi koos reovee ärajuhtimisega maksab Elva linnas Emajõe Veevärgi veebilehe andmetel 2,8 eurot kuupmeeter. Enne oli hinnaks 2,08 eurot. Firmadele kehtib 3,58-eurone hind.

«Kellele see hinnatõus ikka meeldib,» rääkis Kepp elanike reaktsioonidest.

Pisut üle kolme euro maksab nüüd vee- ja kanalisatsiooniteenuse kasutamine Elva lähistel mõnedes Rõngu, Konguta ja Nõo valla asulates. Kõrgeim hind (3,31 eur/m3) on veebilehe andmeil kehtestatud aga näiteks Alatskivi, Haaslava, Luunja, Puhja, Tähtvere valla elanikele.

Puhja valla elanik ja volikogu liige Tõnu Hallik leiab, et nii valla juhtkond kui ka Emajõe Veevärk peavad 38,6-protsendist hinnatõusu rahvale paremini põhjendama. «Millest koosneb vee hind? Kuhu see raha kaob?» päris ta volikogule tehtud arupärimises.

Vallavolikogu esimees Heiki Rokka ning Emajõe Veevärgi nõukokku kuuluv arenduse, ettevõtluse ja eelarvekomisjoni esimees Vahur Jaakma jätavad aga oma vastuses küsimustele vastamata ning soovitavad nendega pöörduda otse Emajõe Veevärgi poole.

Tartu Postimehele on kinnitatud, et suur hinnatõus vahetult enne valimisi põhjustas rahulolematust samuti Emajõe Veevärgi nõukogus, kuhu kuulub ka omavalitsuspoliitikuid. Mõistagi ei tekita see inimestes valitsejate suhtes just positiivseid emotsioone.

Konkurentsiamet tuvastas hinnataotlust rahuldades, et hinnatõus on põhjendatud ja seotud vee-ettevõtja tehtud kulutustega.

Arvestades ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavades ette nähtud investeeringuid, võib oodata hinnatõusu jätkumist, sest veeteenuse hind peab katma investeeringute kulu, selgitas ameti välis- ja avalike suhete osakonna peaspetsialist Aroonika-Margarita Voites.

Endal toota odavam

Üks vähestest omavalitsustest, kes andis suure remondi eel torustikud küll Emajõe Veevärgile, kuid majandab neid siiani ise, on Kambja vald.

Vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest tuleb elanikel tasuda ligikaudu kaks eurot ja 30 senti, mis on umbes kolmandiku võrra odavam kui paljudes teistes Tartumaa valdades ja linnades.

Tabivere vallas, mis pole samuti majandamist Emajõe Veevärgile üle andnud, püsib vee ja kanalisatsiooni hind umbes Tartu linna tasemel ehk veidi alla kahe euro.

Voitese hinnangul on omavalitsuste veehinna võrdlus eksitav, sest puurkaevudest saadava vee kvaliteet on väga erinev. Sõltuvalt sellest, kas vett on vaja puhastada, võivad firmade kulutused olla väga erinevad.

«Kui veeteenuse hind oleks kõikjal kujundatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse alusel, oleks hind tõusnud samaväärselt või isegi rohkem, sest mida väiksem on ettevõtja, seda suuremad on tema majandamiskulud,» leidis Voites.

«Pole olnud põhjust hinda tõsta, tuleme välja,» lausus omakorda Kambja vallavanem Ivar Tedrema. Kambjas haldab veevärki vallale kuuluv osaühing Kambi.

Viimati tõusis vallas teenuse hind pärast uute veetorustike ehitust. Juba siis oli näha, et inimesed hakkasid vähem vett kasutama, meenutas vallavanem.

«Kui hind paneb inimesed veelgi rohkem kokku hoidma, tekivad probleemid juba torustikes ja puhastites,» märkis ta. Süsteemis tekivad kergesti ummistused, mille kõrvaldamine nõuab raha. Puhastites läheb reostusesisaldus aga nii suureks, et vesi pole loodusesse laskmiseks enam kõlblik.

Tagasi üles