Küsimus Tartu linnas üles seatud kandidaatidele: Mida teha, et kõigil oleks Tartus hea elada?

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartlased Rüütli tänaval.
Tartlased Rüütli tänaval. Foto: Margus Ansu / Postimees

Tartu Postimees esitab kõigile 439 Tartu linnas kohalikeks valimisteks üles seatud kandidaadile ühe küsimuse: mida teha, et kõigil oleks Tartus hea elada?

Ootame sellele küsimusele maksimum 600 tähemärgi pikkuseid vastuseid kõigilt saadikukandidaatidelt. Vastuseid ootame aadressile tartu@postimees.ee ning need lähevad siia ülesse saabumise järjekorras. Head vastamist!

Vastused hakkavad ilmuma siin.

Siim Vatalin (VL Vabakund):

Tartu linna teabekanalites peab olema hõlpsasti leitav info vabaühenduste tegevuste ja koostöö kohta. Tartul juba on rattateede kaart. Tartu linna ja vabaühenduste koostöös saame luua ka Tartu kodanikuühiskonna kaardi, et igaüks leiaks talle olulise valdkonna, millesse panustada, ilma et oleks vaja omaette jalgratast leiutada.

Linna juhtide koostöö vabaühenduste ja nende koostöövõrgustikega on oluline, sest seal sünnivad värskeid, teostamist väärivad ideed. Eriti olulised on koostöövõrgustikud, nagu Tartu Liiklejate Koda, kuna seal saab linnakodanik oma ideid testida ja arendada, et need volikogule või linnavalitsusele edastamisel oleksid juba küpsed ja tõsiseltvõetavad.

Lauri Lipping (VL Vabakund):

Tartu vajab aktiivset sõltumatute linnakodanike esindatust linnavolikogus. See loob võimaluse tasakaalustatult linna arenguga tegeleda ja vähendab võimalust, et üksikute huvigruppide erahuvid raha ja tutvuste kaudu domineerivad.

Tartu vajab läbipaistvat ja kontrollitavat organisatsiooni linna juhtimiseks. Selleks on vajalik linna allasutuste töökorralduse ja vahendite kasutamise auditeerimine ning tagasiside andmine. Linna tegevuse läbipaistvuse suurendamiseks peaks kasutusele võtma nüüdisaegse dokumendihaldussüsteemi, mis võimaldaks muuta kogu informatsiooni operatiivselt kättesaadavaks rääkimata kokkuhoiust paberi, paljundamise ja printimise arvelt.

Margot Fjuk (Reformierakond):

Lasteaiajuhina ja Tamme gümnaasiumi vilistlasena on mulle olulised kõik need teemad, mis on seotud lasteaedade ja koolidega.
Valdaval osal lapsevanematest on võimalus viia oma laps lasteaeda. Lasteaiaõpetajast sõltub, kui mänguline, põnev, arendav, turvaline on lapse päev lasteaias. Lasteaiaõpetajast sõltub, millised on tulevikus meie õpetajad, arstid ja teiste erialade inimesed.Täna on lasteaias töötavate inimeste töö väheväärtustatud. Olen töötanud ja töötan volikogus selle nimel, et lasteaiaõpetajate tööd väärtustatakse rahaliselt samaväärselt kui kooliõpetajate tööd. Samas, et Tartu kooliõpetaja töötasu oleks Eesti keskmisest kõrgem ja klassijuhataja ning tugispetsialisti töö vääriliselt tasustatud.
 

Johannes Siivask (Keskerakond):

Minu head mõtted on järgmised: Tartu bussiliinivõrk ja –graafikud peavad muutuma tihedamaks, linnatänavad ja sõiduteed vajavad korrastamist, lastetoetused ning pensionid peavad suurenema. Tartus on vaja luua juurde uusi töökohti nii spetsialistidele kui lihttöölistele. Oluline on toetada tudengeid, sest Tartu ja kogu Eesti tulevikuvõti peitub noortes. 2013. aastal sisseastunud üliõpilastele peab tagama sõidutoetuse ja ka tulemustepõhised stipendiumid. Usun, et oluline on arvestada erinevas vanuses inimestega – nii noorte kui eakatega, sest ainult sel juhul on kõigil Tartus hea elada!

Triin Veber (Valimisliit Vabakund):

Tartus oleks parem elada, kui: linnaelanikel oleks võimalik sekkuda otsustamisse rahvahääletusega ka valimistevahelisel ajal; linnas oleks rattateede võrgustik, mis võimaldaks ohutu igapäevase liikumise rattaga; busside graafikud ja marsruudid oleksid läbimõeldud ja vastaksid elanike vajadustele; ohtlike jäätmete tasuta ära andmine oleks linnaelanikele mugav; linn tagaks vähemalt ühes huviringis või trennis osalemise võimaluse igale lapsele.

Riina Rattik (Keskerakond):

Käima läinud valimiste kuu - ei meil korda lähe miski muu / Asjatuna tundub kartus, et pole asju, mida muuta, parandada ei saa Tartus. / Rahvaloendajana Tähtveres, meelde tulid elanike mõtted. / Raudtee äärseid kodusid ja lasteaeda kaitseks müratõke. / Teiseks - lägahais ei tapa - aastakümneid kestnud see. / Suvel linna enda alla matab, uhked sellest välja ei tee. / Lasteaiakohtadele 6..7 aastastele, pakuks leevendust eelkool. / Paljudest gümnaasiumitest õppurite puudusel, on saanud põhikoolid. / Elutöö tehtud, lapsed suured, tihti üksi tühjas kodumajas. / Koorus välja eakamate mure - hädasti on ühiskodu, pansionaati vaja. / KOVi kandideerides, tean et ainult lubadus ei toida. / Elu Tartus muutub paremaks kui koostööd teha ja ühtekokku hoida.

Marika Paris (Sotsiaaldemokraatlik Erakond):

Kõik meie tegemised peavad olema tulevikku suunatud, probleeme ennetavad, jätkusuutlikud. Vahet ei ole, kas jutt käib jalgrattateede planeerimisest, sotsiaalteenuste väljatöötamisest või rahaliste toetuste jagamisest abivajajatele.
Tähtsaim kõigest on meie tulevik – lapsed. On oluline tagada lapse eluks ja arenguks vajalik elukeskkond. Tuleb anda võimalus kõigile lastele osaleda tasuta huvialaringis ja puudust kannatavatele peredele tuleb tagada kvaliteetsed sotsiaalteenused.
Eakat või erivajadusega inimest hooldavale pereliikmele tuleb anda võimalus naasta tööle!
See kõik eeldab väga tõhusat omavahelist koostööd. Et kõik meie teod saaksid tulevikus hästi hinnatud, tuleb täna rohkem väärtustada kogemustega spetsialiste, kes meie linna elanikega igapäevaselt tegelevad – õpetajaid, lastekaitsetöötajaid, sotsiaaltöötajaid.

Piret Uluots (Sotsiaaldekokraatlik Erakond):

Lasteaednikuna mõtlen eelkõige laste heaolule: kui kaasajastataks vanad ühe rühmaruumiga lasteaiad, et ka nendes oleks ruumi mängida; kui teha korda põhikoolid, et väiksematel koolilastel oleks rõõmus koolis olla; kui bussisõit oleks põhikooli õpilastele tasuta; kui spordi- ja huviringidest osavõtt ei oleneks vanemate rahakotist; kui koolide staadionid korda teha, et lapsed õhtuti seal tegutseda saaksid; kui igas pargis ja linnaosas oleks mänguväljak; kui Anne kanal ja Emajõe linnaujula korrastatakse nõuetekohaseks puhkealaks; kui autod ei pargiks kõnniteel, et lapsevankri ja jalgrattaga ei peaks sõitma sõiduteel; kui Riia ja Turu tänavat saaks ületada turvalise tunneli kaudu; kui lasteaia – ja kooliõpetajate palgad tõsta väärilisele tasemele ...

... siis olekski lapsed terved ja rõõmsad ja kui lastel on hea, on hea ka nende vanematel ja vanavanematel ja olekski kõigil Tartus hea elada.

Rita Mubarakšina (Sotsiaaldemokraatlik Erakond):

Kutsun üles ettevõtteid rohkem arvestama Tartu Ülikooli spetsialistide värskete saavutuste ja teadmistega, noorte initsiatiivi üles näitavate ja värskete ideede ning eakate elukogemusega. Väärtustame rohkem parimat klienditeenindust. Turistid üle kogu maailma vaimustuvad Tartu romantilisest õhkkonnast aastaringselt. Vajame rohkem kultuurifestivale. Koolide õppeklasside kaasaegse tehnoloogiaga varustamine võiks olla prioriteet, mis toetaks õpilaste sotsiaalsete oskuste ja loogilis-matemaatiline intelligentsuse parima arengu. Turvalise kooli tugisüsteem ennetab vaimset ja füüsilist vägivalda.

Aleksandr Škut (Valimisliit Vabakund):

Ükski ühiskond ei saa edukalt areneda, kui see on lõhenenud ega kasuta kogu oma potentsiaali. Sotsiaalse ja etnilise killustatuse ületamiseks on vaja jõulisemat koostöökultuuri. Poliitikute lubaduste tõsiseltvõetavus sõltub lahenduste pakkumisest ka sellele probleemile. Praegu takistavad hirmupõhised eelarvamused ühisosa leidmist nii identiteedi ja ajaloo mõistmises kui ka tulevikuvisioonide loomisel. Sageli puudub usk koostöösse, mis aitaks saavutada julgelt seatud eesmärke. Vabakunnas suhtlen ma aga inimestega, kes näevad Tartu ja Eesti huvisid tervikuna, oskavad üksteist kuulata ja jagavad ühiseid väärtusi. Minu taust ja kogemused aitavad mõista erinevaid sotsiaalseid ja etnilisi rühmi. Me suudame leida ühise keele, me suudame luua ühiskonna, mis meid ühendab. Alustame aususest ja üksteise mõistmisest.

Svetlana Rand (Keskerakond):

Selleks, et Tartu linnas oleks hea elada, on vaja igale lapsele lasteaiakoht/sõimekoht kodukoha lähedal. Koolid võimalikult kodu lähedal, et lapse koolitee oleks lühike ja ohutu. Võimalus kasutada vähemalt kooliõpilastel linnabussides tasuta sõitu. Jalgrattateed korda, et oleks võimalik ohutu liikuda jalgrattaga ühest linnaosast teisse. Mänguväljakud igasse linnaossa, spordirajatised korda, et kõikidel linnaelanikkudel oleks võimalus harrastada erinevat sporti kodu lähedal. Kindlasti jätkata Tartu linnas erinevate ürituste korraldamist, laadad, hansapäevad, spordiüritused. Teha linnas midagi ka selleks, et Tartu linnas oleks võimalik viia läbi suuremaid spordivõistlusi. Luua võimalused puuetega inimestel turvaliselt liigelda linnas, sportida ja leida ka sellistel inimestel sobiva töö.

Aapo Reitsak (VL Vabakund):

Tahan, et suuremat tähelepanu pöörataks linnaelanike kultuuri- ja spordivõimaluste parandamiseks. Olgu selleks siis sisehall jalgpalli harrastajatele, korralikud rattateed või kultuurikeskused, mis pakuksid võimalust kõigile soovijatele alates harrastusnäitlejatest kuni täiskasvanute tantsuõhtuteni.

Kui linnaelanikud ja linnaisad saavad järgida ütlust “Terves kehas terve vaim“, siis saame koos ehitada linna, kus otsused on mõistlikud ja arvestavad linnaelanike huve.

Jüri Kõre (Isamaa ja Res Publica Liit):

Heaolu saavutamiseks peaks omavalitsus ühelt poolt võimaldama inimestele maksimaalse tegevusvabaduse neis küsimustes, mis on kuulutatud erasfääriks.
Piirangud on vajalikud niivõrd, et nõrgematele ei tehtaks liiga, et rumalamatel ei tõmmataks nahka üle kõrvade, et aktiivsust ja algatust ei pärsitaks.
Teisalt peaks omavalitsus täitma ausalt ja efektiivselt oma kohustusi.
Need on emba kumba kirjas kas seadustes või linnakodanike poolt valimistel enamhääli saanud parteide lubadustes.
Viimased ei pruugi olla seotud linlaste esmavajadustega (lasteaed, kool), vaid on n.ö. teise järjekorra hüved (kultuurilinnak vms).
Tartu tunnuslause "Heade mõtete linn" viitab mitte niivõrd heaolu, kui eneseteostuse, võimaluste pakkumisele. Seega on vastus küsimusele: tartlaste heaolu võti on võimaluses ennast maksimaalselt teostada.

 

Martin Parmas (Reformierakond):

Tuleb tagada eneseteostusvõimalused kõigile tartlastele – töökohad, head koolid ning ligipääs meelepärasele spordi- ja huvitegevusele.

Kõige selle saavutamine on pikaajaline protsess ja valimiste-eelne lubadustekära siin vaevalt kuidagi kaasa aidata suudab. Pigem toob positiivse tulemuse linnajuhtide ja volikogu tulevikku vaatav ja sihipärane ning mõtestatud tegevus, mille ajend on vajaduspõhine, mitte pelgalt ideepõhine. Linnakodaniku kindlustunne ja rahulolu annab motivatsiooni olla ja jääda tartlaseks.

Tiina Talvik (Sotsiaaldemokratlik Erakond):

Minu meelest algab kõik turvatundest. Et laps, kes läheb hommikul kooli, jõuaks ka tervena koju. Et ta võiks julgelt vöötrajal üle tee minna, kartmata auto alla jääda; et tema kooliväravas ei seisa narkodiiler; et alkohol poleks lapsele kättesaadav.

Miks ei võiks olla Tartu linn, kus ei vaadataks võõristusega vaevaliselt liikuvat noort inimest, kel on raske lihashaigus, või intellekti puude tõttu teistmoodi käituvat inimest. Ning lastakse vanurid üle tee. Miks ei võiks olla Tartu linn, kus ka teistsuguse nahavärvi ja välimusega inimesed võiksid end turvaliselt ja hästi tunda. Linn, kus puudub võõraviha ja õelus.

Hea elu - see on hoolimine üksteisest igal tasemel. Ja selleks pole üldse raha vaja. Paraku pole selle mõtte elluviimine ainult juhtide võimuses. See saab olla kõikide tartlaste ühise pingutuse vili.

Erkki Laaneoks (Sotsiaaldemokraatlik erakond):

1. Perekond. Liiga palju on lõhkiseid ja raskustes peresid. Kümnete aastate pärast lõikame neid vilju. Tuleb luua paremad
nõustamisvõimalused, tagada igale lapsele lasteaiakoht, arendavad ringid jne.
2. Õhu- ja mürareostuse vähendamine läbi ühistranspordi ning kergkliikluse, sh jalgrattataristu arendamine ja mugavamaks muutmine.
3. Efektiivsem linn - jõukam linlane. Optimeerida taristut, soodustada IT-d, haridust ja teadust. Siin oluline tihedam koostöö ülikoolidega,
inkubeerides töökohtade loomist. Rongiühendus kiiremaks ja kasutatavamaks.
4. Üürimine odavamaks läbi suuremate sobilike majade planeerimistingimuste, riskide maanduse jm meetmetega, et Tartu saaks
kasvada.
5. Sotsiaalabis eelistada pigem anda õnge kui kala ja vähendada õpitud abitust tekkimise riski.

Egle Pullerits (Valimisliit Vabakund):

Tartus oleks hea elada, kui linnaelanik saaks keskenduda oma asjadele ega peaks muretsema, millal jälle mõni linnavalitsemise skandaal üles kerkib. Kui ametnik saaks oma tööle motiveerivat tagasisidet, kaebuste kõrval ka kiitust ja tänu.

Tartus oleks hea elada, kui see oleks maailma- ja noortelinn, kus haridus ei oleks tüütu kohustus ning vaevaline kulgemine stressi ja kiusamise nõiaringis. Kui nahavärvi või muude paratamatute omaduste poolest teistsuguseid aktsepteeritaks ning probleeme sel teel tunnistataks.

Kadri Mosin (Keskerakond):

Meie kõigi kodulinn tuleb muuta tugevaks just läbi elanikele loodud võimalikult personaalsust arvestavate lahenduste, sest meie linna jõud on selle elanikud. Kui lastevanematel, noortel, vanuritel on olemas kõik tingimused, just siis muutub ka meie linn struktuurselt ja starteegiliselt tugevaks. Ei ole vaja rääkida elanike kaasamisest linna arengusse, seda tuleb teha: see on elementaarne, et iga kogukonna liige saaks tahtmisel sõna sekka öelda.

Siinkohal tooksin välja just sellised muudatused, mis looksid Tartus turvalisemat keskkonda kõigile: õhtuse vahetusega lasteaiad! sõimekoht igale lapsele! igasse lasteaeda täiskohaga logopeed ja psüholoog! koolid kodu lähedale! ülekäigurajad valgeks! Tartusse kultuurimaja! tasuta ühistransport!

Triin Pisuke-Roos (Konservatiivne Rahvaerakond):

Tänavatel ei tohi olla mitte ühtegi kodutut eluheidikut, sest linn peab suutma tagada töö ja kodu igale tartlasele. Tööd ja leiba peab jaguma kõigile! Uusi töökohti on võimalik luua läbi olemasolevate ettevõtete laiendamise ning uute ettevõtete asutamise. Tartu Hoiu-laenuühistu Eesti vekslist võiks saada Tartu oma raha, mida saaks kaubanduses kasutada lisaks eurodele. Veksli laialdane kasutuselevõtt aitaks elavdada kohalikku majandust ning jätaks tartlaste kätte rohkem raha.

Sergei Dolgov (Valimisliit Vabakund):

1960ndate alguses Novosibirski lähistel männimetsa sees asutati Teaduste Akadeemia linnak. Omapära oli selles, et kolme suvekuu jooksul ei teinud linnaarhitektid midagi teedeehituseks. Alles sügisel, kui juba väga ilmsel kujul olid nähtavad inimeste loomuliku liikumisloogikaga tekitatud rajad, panid arhitektid paika asfalteeritud kõnni-, jalgratta- ja sõiduteede võrgu.

Tartus päris nii ei saa. Aga vähemalt sellist lähenemist linna asjade suhtes ma pooldaks. Mitte ainult teede asjus.

Kajar Lember (Sotsiaaldemokraatlik Erakond):

Tartust peab saama kogu Lõuna-Eesti majanduse vedur, sest just tartlased on suurimad kasusaajad ettevõtluse edendamisest Eesti lõunapoolses otsas. Tartu saab tagada parima elukeskkonna linnakodanikule ning olla kogu piirkonna hea maine kujundaja, et ettevõtlikud inimesed tahaks siia tulla ja jääda.

Selleks on vaja oskust ja tahet rakendada Tartu teadusasutuste potentsiaal ning ettevõtjate kogemus ja koos nutikalt tegutseda. Avalikul võimul on seejuures võimalus ja kohustus olla protsessi vedur. Võtmesõnaks on koostöö, mida tuleb teha teiste omavalitsuste ning erasektoriga.

Nikolai Põdramägi (Keskerakond):

Töö on see, mis rikkust loob ja perelauale leiva toob! Kindlustame tööga kõik tartlased! Õigeaegne ja kvaliteetne arstiabi. Kõigile väikestele tartlastele lasteaiakohad. Praegu on puudus üle 700 koha! Tasuta huvitegevus ja sportimine ka koolide juures! Teha koolide võimlad ja staadionid korda! Tartu on Eestis üks vähestest linnadest, kus ei ole kultuurimaja. Tartu vajab uut kultuurikeskust! Senisest enam toetada eakaid ja puudega inimesi! Tartu hukas sillad, tondilossid, Anne kanal-kloaak ja veel palju muud, mis kõik kordategemist vajavad!

Naiivne ja utoopiline oleks arvata, et kõigil peaks ja saaks võrdselt hea elu olla. Seda pole kunagi olnud ja ei tule ka! Armastame oma ülikoolilinna ja kaaslinlasi - ka see on sammuke paremuse poole!

Valvo Semilarski (Reformierakond):

Pean oluliseks, et aktiivsetele linnakodanikele oleks loodud võimalused oma kodukandi arendamisel kaasa rääkida. Linnavõim peab olema linlaste teenistuses. Kindlasti ei tohi linnajuhtide eesmärk olla lõputu turnimine poliitilistel trepiastmetel, vaid ikka kodulinna ja siinse kogukonna heaolu.

Linnavolikogusse kandideerijana on mulle südamelähedased teemad asjaajamise lihtsamaks ja meeldivamaks muutmine, Tartu kui Lõuna-Eesti tõmbekeskuse staatus, tervislike eluviiside juurutamine, lastele ja noortele mitmekülgsete arenguvõimaluste pakkumine ning eakate sotsiaalse turvatunde tõstmine.

Kädi Alanurm (Keskerakond):

Tartu on ilus linn. Siin elavad lustlikud üliõpilased, naeratavad vanurid, armastust täis pered. Kuid muretut elu võiksid elada ka üksikvanemad, kes saaksid käia ja teostada ennast tööturul. Vajadus oleks rohkemate nö öölasteaedadele selleks, et veidi pikema tööajaga emad või isad, kelle töö ei lõpe täpselt kell 17 või 18, saaksid oma lapsed hoiule jätta. Olgem ausad, ligi pooled töökohad meie ühiskonnas lõppevad alles alates kella 20-st. Toetame lahendusi, et ka üksikvanemad saaksid osa võtta tööturust ja oma elujärge paremaks muuta ning ühiskonna arenguks panustada.

Olavi Ilumets (Isamaa ja Res Publica Liit):

Kaunim linn on Eestis Tartu, Emajõe kalda peal … Kas ka täna saab iga tartlane nii laulda? Tartu on arenev linn. Palju on panustatud heakorda,
rajatud Emajõe promenaad ja pargid, säilitatud linnaosade oma nägu. Kuid üks linn saab olla ainult siis kindel, kui selle elanikud on õnnelikud:
kui neile tagatakse turvaline elukeskkond, tasuv töö, lasteaiakoht, hea haridus, kättesaadav arstiabi.

Tartu on piisavalt väike, et märgata iga elanikku ja kuulata igaühe muret, kuid samas piisavalt suur, et jätkub jõudu muutusteks, näiteks vaadata üle kitsaskohad linnatranspordis, soodustada noorte loomingulist tegevust. Soovin, et igaüks tunneks end meie linnas elades õnnelikuna, ei tahaks ära minna, vaid vastupidi - siia tulla ja jääda.

Heljo Pikhof (Sotsiaaldemokraatlik Erakond):

Arvesse võtta tuleb võimalikult paljude huvigruppide, kõigi linlaste vajadusi ja huve: nii Tähtvere elanike kui annelinlaste soove. Senisest kaasavam linnajuhtimine peab lähtuma ka sellest, et igaüht, kes tahab Tartusse õppima tulla, seoks ülikoolilinnaga teotahteline väljavaade, nii eluasemevõimalus kui „tark“ töökoht. Sooja ja toetavat suhtumist vajame me kõik.

Ei üksikvanemaga kasvav laps ega eakam inimene tohi kaotada midagi oma väärikusest , meil ei tohikski olla abivajaja-tunnetust: kõik linlased on kaasarääkijad ja ühisotsustajad. Ühtviisi tartlased oleme ju kõik.

Toivo Perend (VL Isamaaline Tartu Kodanik).

Tartus on juba praegu hea elada! On ju olemas võimalus saada haridus alates lasteaiast doktorikraadini. Küsimus on selles, miks peaksid inimesed tahtma Tartus elada?

Usun, et kui linnavalitsuses on inimesed, kes soovivad ja ise praktiseerivad avatut ning ausat tegutsemist, siis muutub Tartu kõigi jaoks paremaks. Linnavalitsuse ja elanike vahel peab olema dialoog - linnaosade paneelid. Usalduse kasvu on vaja, et poliitikus ei nähtaks korruptanti või kahtlaste rahadega tegelejat, vaid rahva teenrit.

Kuigi Eestis on tasapisi uued rongid liikumas, siis Tartu transpordiühendus nii linnas sees kui kaugemale vajab ülevaatamist - linnaühistranspordi efektiivsus, maaliinide graafikud, rongiühendus suuremate Euroopa linnadega (Peterburi), veeteede kasutus ja lennuliinide leidmine Tartu ning Lõuna-Eesti vajaduste jaoks.

Uno Pauts (Isamaa ja Res Publica Liit):

Olen kolmanda põlvkonna Tartu inimene. Minu soov on, et Tartu oleks ja jääks Emajõe linnaks. Emajõgi ja kaldaalad peavad olema avatud kõigile.

Selleks on vajalik linna üldplaneeringus näha ette vähemalt 50 m laiuselt mõlemad kaldaalad kujundada üldkasutatava haljastatud pargi alaks. Alaks, kus oleks võimalik kõigil vabalt liigelda jalg- ja tõukerattaga, ruladega sõita ja jalutada. Emajõe kaldaalad peaksid olema kultuurselt kõigile kasutada alates Tähtvere metsaalast kuni Kaagvere metsadeni. Tartu linna piki jõge läbiv kultuurne roheala kujuneks Tartu õhkonda parendavaks tuulekoridoriks.

Igal aastal oleks mõistlik jõudu mööda korrastada vähemalt üks kilomeeter kaldakindlustust ja pargiala.

Olev Raju (Keskerakond):

Minu konkurendid on siinkohal välja pakkunud hulga häid ideid, mis kõik tuleks teha, et ülikoolilinn Tartu oleks tõeliselt armas elupaik. Ja veel rohkem kõigest, mis tuleks teha, on siinkohal välja toomata. Kuid kogu küsimus on selles, et nende heade ideede ellu viimiseks puudub piisav raha. Ja ka seda piskut, mis on Tartu rahakotis, on linnavalitsus raisanud lausa rumalustele. Siit tulebki põhiülesanne - linna rahaasjad korda, siis saab ellu viia nii mõndagi.

Jaan Vaiksaar (Isamaa ja Res Publica Liit):

Sõiduteede joonimise asemel ehitataks kergliiklusteed; linnas oleks rohkem korrastatud spordiväljakuid ja kogu raha ei kuluks esindusstaadioni tarvis;         rahastatud saaksid ka teised võistkonnad peale linna mainevõistkondade; toimuks rohkem spordi- ja vabaajaüritusi Tartu linnas; sportimiseks ja vaba aja veetmiseks jääksid alles Emajõe kallasrajad; Tartu kruusakattega tänavad saaksid tolmuvaba katte; Tartu Ülikooli lõpetajad leiaksid töö- ja elukoha Tartu linnas; kõik probleemide arutelud toimuksid demokraatlikus õhkkonnas; suurte probleemidega tegelemisel ei unustataks ära ka linlaste jaoks lahendamist vajavaid pisiprobleeme.

Evert Rööpson (Reformierakond):

Tartus on juba hea elukeskkond, kuid seda saab teha veelgi paremaks!

Tartu on täpselt paraja suurusega linn selleks, et teha suur osa oma käike kas jala või rattaga. Pean seetõttu oluliseks uute teede rajamise kõrval ühendada omavahel juba olemasolevad rattateed ja terviserajad. Enimkasutatavate terviseradade äärde tuleks rajada ka uusi palliväljakuid ja välitrenažööre. Samuti võiks linnaruumi juurde luua puhkealasid, kus perega koos piknikut pidada või lihtsalt jalga puhata.

Tervisesport ja liikumine peaksid olema osa iga tartlase eluviisist ja harjumustest!

Arvo Lehemets (VL Isamaaline Tartu Kodanik):

Selleks, et Tartus oleks kõigil hea elada, peavad kaasa aitama kõik Tartu kodanikud ja külalised.

Linnavalitsuse poolt hallatavatest teemadest tuleks aga läbi töötasude tõstmise rohkem tähelepanu pöörata lasteaia- ja kooliõpetajate motiveeritusele. Just õpetajad on need, kellega koos meie lapsed ja lapselapsed veedavad suure osa oma ajast ning kes kujundavad oluliselt järgmiste põlvkondade mõttemaailma, maailmavaadet ja suutlikust.

Linnavalitsuse ametnike töökultuur peab muutuma selliseks, et nad on samaväärselt ametnik olemisele ka klienditeenindajad. Ametnik peab koostöös kliendiga leidma omal initsiatiivil kliendi jaoks parima lahenduse, mis on õigusaktidega kooskõlas.

Ülo Veldre (Sotsiaaldemokraatlik Erakond):

Et kõigil oleks hea, on kerge lubada, aga see oleks teostamatu populism.

Realistlikum oleks demokraatiat järgides lõpetada

1. üksikute ettevõtjate eelistamine, mis võtab võimaluse paljudelt teistelt;

2. linna planeerimine kellegi uitmõtetest ja kapriisidest lähtuvalt, mille tagajärgi tuleb tartlastel taluda aastakümneid või sajandeid;

3. lõpetada ümberjaotamine üksikute kasuks, kes seda ei vaja, aga kelle sõbrad on võimul.

Tartlased väärivad kaasamist linnavalitsemisse, stagneerunud võimukoalitsioon on ära teeninud puhkuse ja opositsioon võimaluse end tõestada.

Toomas Väli (Isamaa ja Res Publica Liit):

Tartus on tartlastel hea elada, kuid elukeskkond võiks olla veelgi turvalisem. Selleks aitaks kaasa liikluse turvalisemaks muutmine nii liiklejate omavahelise hoolivama suhtumise kui ka kõnni-, jalgratta- ja sõiduteede ning parklate võrgu parendamisega. Kindlustunnet lisaks tartlastele ka meie kliinikumi kvaliteetse arstiabi linnakodanikule kättesaadavamaks muutmine. Ei ole normaalne, et kodulinna asemel on tartlased periooditi sunnitud arstiabi otsima kas Valgast, Võrust või Viljandist. Probleemi lahendamisele aitaks kaasa poliitiline otsus eesti tervishoiuvõrgu optimeerimisel.

Raul Parts (Isamaa ja Res Publica Liit):

Et tagada Tartu jätkusuutlik areng, on oluline:

- Suurendada linnaeelarve tulubaasi, sh tuleb Tartu muuta vähemalt Lõuna-Eesti kontekstis atraktiivseks ettevõtlus- ja elukeskkonnaks, mille läbi oleks võimalik Tartusse meelitada uusi ettevõtteid, luua töökohti, suurendada linnaelanike arvu ja tekitada võimalus ülikoolilõpetajatel ning ka teistel tartlastel jääda Tartusse elama ja tööle;

- Tartut kui linnakeskkonda tuleb terviklikult ja läbimõeldult arendada, takistamaks kesklinnast elu kadumist üksikutesse äärelinna piirkondadesse;

- Arendada ning rekonstrueerida suuremas mahus teedevõrku ja tegeleda erinevate linnaosade parkimisprobleemidega;

- Liita linnasisene ühistransport lähivaldade omaga;

- Tartu on täpselt selline nagu on siin elavad tartlased, mistõttu tuleb tartlasi kaasata enam linnavalitsemisse näiteks läbi MTÜ-de, mõttekodade, avalike arutelude ja gallupite.

Tiina Kossinkova (Sotsiaaldemokraatlik Erakond):

Tegelikult on Tartus paljud asjad hästi (tänavahooldus, bussiliiklus, mänguväljakud jne), lihtsalt mõnda asja saab teha järjest paremini.

Puudus on eelkõige tasuta huviringidest ja trennidest, kuhu saaksid minna ka vaesemast perest pärit lapsed. Järjest enam ehitatakse kergliiklusteid, kuid mõtlema peaks ka sellele, kuidas näiteks rattaga mugavalt kesklinnast nendeni jõuda. Samuti tuleks arendada sportimisvõimalusi ja päevahoolde keskusi kõikides linnaosades. Mõelda rohkem vähekindlustatud leibkondadele ja inimestele kes tõesti abi vajavad.

Heaoluks on vajalik tasuv töökoht, turvaline keskkond ja kodutunne. Sageli aga just nende tegurite puudulikkuse pärast minnaksegi Tartust ära. Kas mujal on parem? Ei usu, kuid Tartu linna oleks juhtimisse tarvis uut verd ja mõtlemist ning ka värskust.

Kristin Aavakivi (Sotsiaaldemokraatlik Erakond):

Olen kohanud inimestega rääkides palju ebakindlust ja hirmu tuleviku suhtes, mis võib olla tingitud töökaotusest, majanduslikest probleemidest, haigusest. Palju on erivajadustega inimesi või pensionäre, kes ei tule üksi toime; üksikemasid ja madalalt tasustatud mehi ja naisi, kelle tööpäevad on pikemad kui 10 tundi, mistõttu minnakse välismaale elatist teenima. Palju on edukaid ettevõtjaid, kes pingutavad kõvasti, et olla tööandja ja hoolitseda ka oma vajaduste eest.

Abi küsima meie inimene nii lihtsalt ei kipu, püütakse ikka kuidagi ise hakkama saada. Linnalt tuge ja abi ei loodeta.

Vaadates kodulinna tänavaid, on 20 aastaga palju muutunud. Aga linn ei koosne hoonetest vaid rahvast. Kui inimestel on kadunud lootus tuleviku suhtes, kui hing on täitunud mure ja toimetulekuga, pole peegelhoonetest abi. Et Tartus oleks hea elada, peaksime muutma oma suhtumist asjadelt inimestele.

Martin Naggel (Isamaa ja Res Publica Liit):

Kedagi ei saa sundida Tartus elama – tahe selleks peab tulema ennekõike inimese seest. Kui tahta, siis saab alati millegi kallal viriseda, näiteks ranitsatoetuse, pensionilisa või ühistranspordi osas. Paratamatult pole võimalik ega ka mõistlik kõigi soovidega arvestada, mis ei peakski omaette eesmärk olema, kuid Tartus võib end hästi tunda igaüks, kes seda piisavalt soovib. Iga tartlane peaks endalt küsima, miks tal on Tartus hea elada. Ma usun, et pärast sellele küsimusele vastamist selgub, kas antud inimese jaoks elab Tartu vaim pigem tema rahakotis või hingesopis.

Vello Kivi (Reformierakond):

Ennekõike tuleks aidata neid, kellel endil on toimetulekuga raskusi. Muuhulgas tuleb tagada juurdepääs internetile, et inimesed oleks kursis nii Tartus, Eestis kui ka maailmas toimuvaga. Piisav informeeritus võimaldab iseenda eest seista ning teha õigeid valikuid.

Tartlaste liikumisvõimaluste parandamiseks tuleks korda teha olemasolevad kõnni- ja rattateed ning juurde rajada uusi. Liiklemine peab olema turvaline ja mugav.

Palju on ka inimestel endil teha, et elu parem oleks. Meile kõigile on antud võrdselt 24 tundi ööpäevas, kasutagem seda siis õigesti. Ei tasu olla passiivne ja negatiivne.

Sille Siniavski VL Isamaaline Tartu Kodanik):

Tartu linna valitsemises on vaja kindlat visiooni, mis lähtuks tartlaste huvidest. Selleks peame saama meid puudutavates otsustes rohkem kaasa rääkida ja linnavalitsus peab olema näoga kodanike poole.

Tartu on ülikoolilinn. Seega tuleks esmalt vaadata, et ülikoolid ja teadus meie linnas jätkusuutlikud oleksid ning suurendada nende koostööd ettevõtjatega.

Teiseks, tuleks vältida Tartu muutumist ääremaaks. Selleks tuleb luua head tingimused siin elamiseks, ettevõtluseks, tagada korralikud transpordiühendused, arendada turismi, meelitada Tartusse välisinvesteeringuid. Tuleb luua piisavalt väärtuslikke töökohti, et noored ei lahkuks ja seeläbi vananeva ühiskonnaga tulevikus toime tulla.

Helen Pahk (Sotsiaaldemokraatlik Erakond):

Tartus ongi hea elada, tuleb mõelda sellele, kuidas teha, et oleks veel parem! Kuidas jaotada ressursse, et saavutada maksimaalset rahulolu: liikluskorraldusest koduse turvatundeni! Ühiskond algab lapsest, lapse areng aga kodust. Toetan ideed maksta igale lapsele koolialguse stardiraha ja pöörama peab senisest rohkem tähelepanu omastehooldusele, kuid Tartu linnas vajab tugevdamist võrgustik, mis toetab lapsi, kes vajavad psühholoogide, lastekaitseametnike, sotsiaaltöötajate abi. Oluline on, et vastava spetsialisti abi jõuaks lasteni kiiresti. Väärtustame igat inimest igal alal ja vanuses.

Tiiu Zibo (VL Vabakund):

Tartus oleks hea elada, kui tõuseksid Tartu ja lähivaldade majandusliku olukorra näitajad ja elanikkonna üldine elatustase, kui oleks rohkem usaldust, austust ning suur- ja väikeettevõtete vahel koostööd, mis võimaldab uute tasuvate töökohtade loomist ja püsimajäämist, ekspordiga tegelevate ettevõtete suurenemist, mis jälle aitab tagasi tuua ja Tartusse jääda oskustööjõul.

Enam koostööd säästva tehnoloogia arendamisel ja rakendamisel ülikoolide, tehnoloogiakeskuste ja ettevõtete vahel, mis tagab saastamise ärahoidmise.

Et tartlaste toidulauale jõuab enam mahetoitu ja et lasteaedades ning koolides valmistatud toit oleks tervislik ja kasvatatud ökoloogiliselt. Samuti pean oluliseks tõhusamat koostööd lähivaldadega, kus linnaelanikel oleks võimalus veeta sisutihedat vaba aega.

Peeter Laurson (Isamaa ja Res Publica Liit):

Tartu on ilus, rahuliku, puhta elukeskkonnaga ülikoolilinn, mille vara on Tartu vaimu hoidvad tartlased ise oma igapäevaelu tööde ja askeldustega.

Tartlase heaolule kõige tähtsamateks on tasuvad töökohad, oma kodu ning perede turvatunne.

Tartus on hea elada kui tänavad on korras ning puhtad; lastel on koht olemas lasteaias ning koolides antakse head haridust; linnaelanikul on tööd ja ta on rahul oma palgaga; abivajajal ning pensionäril on väärikat elu tagav kindel tugi; vabal ajal saab nautida kultuuri või tegelda meelepärase spordiga; ühendus Tallinna ning naaberriikide keskustega on kiire ja turvaline.

Hannes Klaas (VL Isamaaline Tartu Kodanik):

Seda, et tagada 100% rahulolu kõigile tartlastele, võib olla keerukas teostada. Küll aga on võimalik tänases Tartus tuua uut mõtlemist ja energiat linnajuhtimisse, mis parandaks vähemalt osade elanike heaolu. Toon välja kolm mõtet:

1. Tartus saaks rakendada iduettevõtete, teadlaste ja tudengite potentsiaali tartlaste elukvaliteeti parandavate avalike teenuste ja lahenduste väljatöötamiseks ning elluviimiseks. Miks mitte teha sarnaselt Garage48 üritusele Tartu48 ideekonkurss?

2. Emajõe kaldad aktiivseks kultuuri- ja vaba aja keskuseks – meil on jõgi ja seda ümbritsev rohelus, kuid puudub (m)elu selle ääres.

3. 700 uut lasteaiakohta - võiksime renoveerida ning kohandada seni räämas seisvad hooned (näiteks Kasekese restoran Karlovas) lasteaedadeks.

Jüri-Ott Salm (VL Vabakund):

Linna juhtimises kohtan liigset kõrvalekaldumist kokku lepitust ja lubatust, olgu selleks siis kesklinna arendus, lasteaiakohad, Anne noortekeskus, ühistransport, kergliiklusteed. Kesklinna arenduse puhul kipuvad linna juhid seda pigem välja suretama, näiteks Ränilinna ettevõtluspindade või Raadile kultuurilinnaku arendamise kaudu.

Hämamist peab olema vähem ja linnaelanike heaolule suunatud tegevusi rohkem. Ülikoolide ja üliõpilaste koostöö linlastega on oluline, et
Tartu areneks ja paljud selle kitsaskohad saaksid lahenduse, üheks eeskujuks Tartu Ülikooli Ideelabori uuring ja ettepanekud
kergliiklusteede kohta.

Tajo Kadajas (VL Vabakund):

Elan Annelinnas, kus elab ligi kolmandik tartlastest. Annelinnas on mitmeid häid asju, aga palju on ka seda, mis vajaks muutmist ja linna abikätt.

Head asjad on lähedal asuvad kaubakeskused, Annelinna raamatukogu, koolid ja lasteaiad, linnaosa planeering ja jalakäijate „kiired“. Halb on lugu parkimisega ja kvartalisiseste teedega, korrastamist või eemaldamist vajavad lastele ohtlikud liumäed, ronimisredelid, tühjad liivakastid.

Pensionärid suudavad korras hoida oma majade tehnosüsteemid, aga asfaldiaugud ja kogu parkimise kardinaalne ümberkorraldamine vajab kindlasti linna abi. Samuti vajaks süsteemset lähenemist rattateede võrgustik, mis praegu on mõnes kohas kõnnitee kõrgeid servi täis. Heade mõtete linn peaks siin tegudega näitama Eestile eeskuju, kuidas muuta kivilinnades elu elamisväärsemaks.

Sirje Eomõis (Reformierakond):

Südamelähedane teema: lapsed tänavalt ära. Soovijaid võimelda on rohkem, kui suudame saalide puudumise tõttu vastu võtta.

Mõned ettepanekud: 1. Igale kolme ja enama lapselisele perele üks huviring tasuta; 2. Suviste spordilaagrite dotatsiooni tõstmine; 3. Saalide kohandamine võimlemiseks ( võimlejad vajavad vaibaga põrandat ); 4. Turu tänava spordihoone laiendamine, kas kõrgusesse või laiusesse.

Tiit Lepasaar (Reformierakond):

Kas sinu päev on rõõmsam kui sinu kraanist voolab puhas külm ja soe vesi; sinu sorteeritud prügi veetakse ära; linna tänavad on aukudeta ja koristatud nii suvel kui talvel; bussid on korras ja liiguvad graafikus; sa naudid lastega mänguväljakul käimist, Auras ujumist, muuseumide, raamatukogu või kultuuriüritustel külastust; sul on alati võimalus öelda oma arvamus sellise poliitika või planeerimisotsuste kohta, mis võivad mõjutada sinu, su perekonna või kogukonna heaolu?

Kui sa ütled jah, siis on sinu päeva teinud kaunimaks kohalik võim.

Kui soovime, et Tartus oleks veel parem elada, siis peame kõik, kohaliku võimu teostajatest kodanikeni püüdlema olukorrani, kus ka viimase punkti kohta saaksid kõik öelda „Jaa“.

Tiina Merkuljeva (Sotsiaaldemokraatlik Erakond):

Selleks, et Tartus oleks hea elada võiks alustada sellistest asjadest:

1. Linnaelanikke tuleks senisest rohkem kaasata. Selleks tuleb luua alternatiivseid võimalusi kaasa rääkimiseks. Miks mitte näiteks mõni selleks sobiv keskkond Tartu linnavalitsuse kodulehel.

2. Toetada tuleks ettevõtjate ideid, mis on suunatud linnaelanike elu paremaks muutmisele.

3. Pargid ja jõekaldad tuleks muuta puhkealadeks ning mõnusateks sportimise ja koosolemise kohtadeks nii suurtele kui väikestele linnakodanikele.

4. Tartu linnas peab saama ohutult liigelda jalgrattaga.

5. Igale lapsele tuleb tagada lasteaiakoht, et emad ja isad saaksid end õppimisele ja tööle pühendada.

6. Meie vanavanematele ja erivajadustega inimestele tuleb tagada väärikas elu. Tagada koduhooldus või rajada rehabilitatsioonikeskus.

Dagmar Mattiisen (VL Vabakund):

Selleks, et Tartus elada, peab olema koht, kus elada. Noortel peredel ei ole võimalik Tartusse jääda, sest töökohti on vähe, palgad on väikesed, korterite hinnad kõrged, üürid samuti – peab minema mujale, et teenida. Vanuritel ei ole suure korteri eest kerge tasuda, läheks väiksemasse, aga neid on vähe ja need on kallid ning on ka mure, kes aitaks vana müüa, uue osta ja kolida.

Kui ehitada madala energiatarbimisega munitsipaalmajad, sobilikus suuruses korteritega, et eakad saaksid rahulikult elada ega peaks end vaevama neile keeruliste renoveerimisprobleemidega. Et noored ei peaks end kohe pangaorjusse müüma, vaid saaksid oma pered luua pingevabamas õhkkonnas. Kõigil kohe hea ei oleks, aga paljudel siiski.

Holar Sepp (Keskerakond):

Hea on elada linnas, mis hoolib oma elanikest. Kuulab, lubab kaasa rääkida ja arvestab. Linn annab võimalused ise tegutsemiseks ning ulatab oma asjatundliku abikäe seal, kus linnakodanikud seda vajavad. Linn soodustab äri, kuid ei lase kellegi majanduslikel huvidel domineerida linnarahva heaolu arvel. Siis pole vaja pärast süüa ei oa- ega hernesuppi.

Kindlalt käsikäes sammudes ongi tuju parem ja elu ilusam.

Katrin Org (VL Vabakund):

Elanikud ootavad omavalitsuselt vajaduspõhist abi. Omavalitsuse ametnik peab suutma kodanikku aidata ja käsitlema tema asja kui
tervikut, mitte jooksutama teda eri ametkondade vahel.

Linlane vajab turvalist linna ka õhtusel ajal - politsei ja elanikud peaks tegema lähemat koostööd. Igaüks väärib tänapäevaseid elutingimusi. Siin aitaksid näiteks munitsipaalmajad ja soojahinnatõusu kompenseerimine.

Ka see linlane, kellel pole arvutit või oskusi netist infot otsida, vajab teavet. Soovijate postkastidesse võiks tulla taastöödeldavale paberile trükitud linnainfo: kus käivad teetööd, mis üritusi on tulemas, samuti detailplaneeringute ja kultuuriteave.

Anders Urbel (Sotsiaaldemokraatlik Erakond):

Tartu peab ülikoolilinnana olema konkurentsivõimeline ja atraktiivne õpikeskkond, kuhu tahavad jätkuvalt noored õppurid tulla oma haridusteed jätkama. Eeskätt tuleb lahendada ühiselamukohtade defitsiit.

Tartust peab saama jalgrattasõbralik linn. Tuleb välja arendada kergliiklusteede võrgustik koos jalgratta rendi- ja parkimisteenusega.

Tartu peab saama kiired ja kaasaegsed välisühendused. Tiheda graafikuga rongiliiklus mitte ainult pealinnaga vaid ka lähiliinidel nagu Elva, Jõgeva ja Valga. Turvaline maanteeühendus Tallinnaga ja jätkusuutlikud lennuühendused välismaailmaga.

Merike Villemson (Isamaa ja Res Publica Liit):

Kui kõik suhtuksid abivajajatesse austusega, näeksid ja aitaksid nii lapsi kui ka vanureid ning saaksid aru kõikide perede praegusest raskest olukorrast. Kõigil peaksid olema võrdsed võimalused elamisväärsele elule nii Supilinnas kui ka teistes linnaosades. Kellelgi ei tohi olla eelisolukordi. Kui me midagi lubame, ärge tehke seda ainult lubamise pärast. Luba seda, mida suudad reaalselt täita. Proovime kõik mitte unustada arstide ning õpetajate tegelikku tähtsust ja nende vajadusi. Pange käsi südamele, kui ei julge tunnistada, siis lihtsalt tuleks selle üle mõelda. Näe, aita, toeta abivajajat!!!

Kristjan Karis (Reformierakond):

Kõigile head elu lubada oleks püüelda vist liiga kõrgele. Kaugemale ulatuva (loe: rohkem kui neli aastat) heaolu tagamine sõltub sellest, kas meie elukeskkond vastab linnakodanike ootustele ning millises seadusandlikus ruumis seda ka ühel omavalitsusel on võimalik teha.

Tartu suuruse ja akadeemilise linna hääl peaks kõlama rohkem riikliku seadusandluse loomisel, et tagada omavalitsustele suurem autonoomsus ja selle läbi ka motivatsioon suunata rohkem tähelepanu ettevõtluse ning innovatsiooni arendamiseks. Täna me kahjuks võitleme sissekirjutuste pärast ja kulutamise nimel. Seniks aga peab linn nägema oma kodanikke ja ettevõtteid kliendina, tagades viimase mugava suhtlemise ja kaasarääkimise võimaluse linnaarengutes.

Rasmus Toompere (VL Vabakund):

Tartus on hea elada kui linnavõimu ja linlaste vahel on usaldus, mille tekkimist soosivad täidetud lubadused. Seni ootavad tegemist Emajõele aktiivse rolli andmine ning Anne kogukonna- ja noortekeskuse uue maja ehitamine. Kõige paremini tajuvad kohalikke probleeme linnaosade elanikud ise. Toetan uutele asumiseltsidele starditoetuse andmist ja seniste seltside stabiilset rahastamist. Olgu need asumiseltsid siis sillaks linnakodaniku jaoks, et rohkem kohalikku elu puudutavates küsimustes kaasa rääkida.

Silver Kuusik (Keskerakond):

Töökoht ja sotsiaalne kindlustunne on need, mis inimese Tartusse toovad – nende loomine ja tagamine on linna esimene mure. Edukalt toimiv infrastruktuur, koostöö nii oma linna elanike ja elanikeühendustega kui naaberomavalitsustega ühes ratsionaliseeritud ja läbimõeldud valitsemisega loovad Tartust Lõuna-Eesti keskuse. Ülikoolide kaasamisega linnaelu puudutavates otsustusprotsessides tagame võimu juurde vaimu.

Triin Anette Kaasik (Reformierakond):

Tartus on hea elada, töötada ja mängida.

Et kõigil oleks veelgi parem, peaks senisest rohkem olema hästi tasustatud ja piisavat väljakutset pakkuvaid töökohti. Koostöös ülikoolidega peame looma keskkonna, kus sünnib innovatsioon ning teadmuspõhised töökohad. Linn saab uutele kohalikele ning välisinvestoritele pakkuda omalt poolt soodsat ettevõtluskeskkonda, taristust ning atraktiivset inimressurssi.

Positiivse suuna arenguvõti on soov ise oma saatust suunata ja kujundada. Kohalikud elanikud peavad kohalikes asjades senisest aktiivsemalt kaasa rääkima. Tugev kogukondlik aktiivsus tagab erinevate linnaosade parema arengu.

Keskkond peab soodustama laste sündivust, igale lapsele peab olema tagatud hea kodulähedane lasteaed ja kool.

Jelena Kalbina (Keskerakond):

Tartuon heade mõtete linn. Siit võib saada häid ideid ja võtta neid näiteks Tallinnasse kaasa või ka vastupidi. Olen Tartust pärit, omandasin maaülikoolis hariduse ning seejärel kolisin pealinna, et saadud teadmisi ellu viia. Külastades Tartus elavaid vanemaid näen, et ka minu kodulinna elu võiks olla teistsugune. Tallinnas leitud head ideed võiksid ka Tartus nüüdsest töötada.

Olukorras, kus inimeste sissetulek ei jõua hindade kasvule järele, on oluline, et linn ulataks vajajatele abikäe. Tasuta ühistransport, eakatele pensionilisa ja soodustus apteegikaupadelt, linnatoetused korteriühistutele, munitsipaalkorterite ehitamine noortele peredele, laialdane lastemänguväljakute ehitamine, et lastega aja veetmiseks ei peaks minema oma koduhoovist kaugemale.

Jüri Saar (VL Isamaaline Tartu Kodanik):

Kõige tähtsam ülesanne on luua ja tagada Tartus tingimused järjepidevaks arenguks. Linna valitsemise mehhanismid peavad olema allapoole läbipaistvad ja linnakodanikest sõltuvad. Linnaelu puudutavate otsuste kujunemine peab olema elanike jaoks loogiline ja arusaadav. Kitsamates valdkondades peavad otsuseid tegema oma ala asjatundjad. Linnavõimu teostajad peavad regulaarselt vahetuma, et võimule tuleksid ikka ja alati parimate mõtete ja puhta südametunnistusega isikud. Kui need nõuded saavad täidetud, küll siis edeneb ka hea Tartu linna elu.

Ivo Känd (Reformierakond):

Hea on siis, kui ei ole halb. Heas Tartus peab kõigil olema turvatunne, kus pole süütunnet edukuse pärast ega hüljatusetunnet, et kuulud soovimatusse rahvakihti.

Lõpetades vaesuse ümberjagamise elame ühiskonnas, kus küllus on meie kõigi pärisosa, meil kõigil on eeldused ja õigus küllusest osa saada oma mõtestatud töö ja loova elulaadiga.

Lasterikkus on kaunis kangelastegu. Erivajadustega inimene pole üleliigne. Vanadus on püha. Kedagi ei hüljata ega jäeta hätta. Igasugune töö loob lisaväärtust.

Armastus traditsioonilise, arenguvõimelise, ilusa ja elujõulise Tartu vastu kohustab.

Marek Ranne (Sotsiaaldemokraatlik Erakond):

Et Tartus oleks kõigil hea elada, tuleb eelnevalt muuta oma suhtumist teistesse. Ise peab olema aktiivne, hooliv ja teisi märkav. Kogukonnaliikmed peaksid eelkõige teadvustama, et nad ei ela üksi. Ei ole ainult „mina“ ja „sina“. On olemas ka „meie“. Just „meie“ ühist asja tulebki igalühel endas kanda ja teha kõik selleks, et „meie“ väärtused oleksid kõrged ja hästi hoitud.

Käitudes ise turvaliselt, tagame selliselt turvalisuse ka teistele. Ainult üheskoos, ühiseid väärtusi kandes, saavutame edu. Mina üksinda ei suuda teha seda, mida me suudame teha üheskoos - ühtsuses peitub jõud. Tule ja teeme seda koos! Algatuseks ehk piisaks sellestki, kui valimisealine kogukonnaliige, kes on jäänud pessimismist kõrvale, tuleb nüüd valima ja annab sellega teada, et teda huvitab, mida toob homne päev „meile“.

Kaido Kriisa (Sotsiaaldemokraatlik Erakond):

Et meil oleks Tartus hea elada, peaksime kõik muutma oma suhtumist:

linnakodanik hoidma meie linnas paiknevat ühisvara - iga lõhutud pargipink, bussiootepaviljon või muu lagastatud rajatis on löök kõigi linnakodanike rahakoti pihta;

ametnik hoolima Tartu elanikust ja teda kuulda võtma - ükski abivajaja ei tohi jääda oma murega üksinda, tegusate linnakodanike head mõtted ei või jääda ametnike ükskõiksuse või tahtmatuse tõttu teoks tegemata;

linnajuht kasutama linna ühist rahakotti ratsionaalselt - raha ei saa kulutada ajutistele lahendustele. Olukord, kus täna värvime lage, hoolimata sellest, et katusest vihm läbi sajab, peab lõppema.

Mõisa (loe: linna) köis ei tohi lohiseda!

Jari Pärgma (Sotsiaaldemokraatlik Erakond):

Kuidas saame teha, et kõigil oleks hea elada? See on võimalik, kui suudame kuulata inimeste vajadusi ja nendega arvestada.

Mina olen juba sünnist saadik kurt inimene ja ma tean, milline on kurtide maailm. Vahetevahel tunneme kuuljatele kaasa, et nemad peavad mürasid taluma ning kuuljad mõtlevad, kui hirmus, et kurt ei saa kuulda näiteks linnuhääli. Meile ei ole kunagi öelnud, et elada on lihtne, kuid pidevalt raskusi ületades on meie elu ka huvitav. Oluline on see, et me ei haletse ega vingu, ei süüdista teisi, vaid otsustame ise midagi muuta.

Mina otsustasin kandideerida volikokku ning loodan, et suudan muuta eelkõige suhtumist, sest senisest enam tuleb linnajuhtimises arvestada erinevate inimeste vajadustega.

Roman Mugur (Sotsiaaldemokraatlik Erakond):

Pole vaja, et kõigil oleks Tartus hea elada, linn läheks kiiresti lõhki! Tartu sobib Eestile näitama, et inimese pidamine ei pea olema efektiivne riigis valitsevate kriteeriumide järgi (seapidamine on nende järgi palju efektiivsem!), vaid perspektiivis. Inimlapse kasvatajad-õpetajad peavad linna rahakoti toel saama võimaluse oma tööga inimväärselt tegeleda. Muutes liikluskorralduse aluseid luua kõnni- ja rattateede turvaline võrgustik, sellest eraldatud ühistranspordi ja autode kiirteed linna asumite vahel, enamate sildade ja raudteeületustega. Kehtestada ühistranspordi loogiline korraldus, ühendus bussi-, raudtee- ja lennujaamaga.

Aadu Must (Keskerakond):

Tartus kõigil elada siis hea, kui juhtidel on tark ja selge pea, neil piisavalt kui koolitarkust, ja vähem ülemuste argust; kui hoolimist ei tapa raha, ei spikerda vaid jänkilt maha, on omal mõtteid, tahtmist teha. Kui kuulavad, mis rahval kosta, ei ainult „teenust sisse osta“. Kui usub juht, et „kõike juhib ainult turg“, raad luuserina sörkima jääb elu sappa. Tartus elada on hea, kui kogu Lõuna-Eesti teab, et temalegi tuge-hoolt, veel jagub Tartu linna poolt. Et naaber Eestis ajada saaks Eesti asja. Et uhkus meid ei ajaks upakile. Või kangus käima käpakile. Toome tarkuse Tartusse tagasi!

Neeme Kahusk (VL Vabakund):

Vahest tundub, et Tartu on nagu koolipoiss, kes pinu taga paberossi tõmbab. Nagu pahed oleksid vältimatud kasvukaaslased.

Ega üks linn ei pea elanike arvu ja autode hulga kasvamisega endale ummikuid hankima. Saab ilma hakkama.

Tartu on liiga kaua olnud suletud linn. Avatust on praegu rohkem kui möödunud sajandi teisel poolel, aga siiski on siia liiga keeruline reisida. Tartusse ja Tartust ära peaks saama rongi ja lennukiga sama hästi kui bussiga. Kui veidi unistada, siis veeteed mööda võiks olla ühendus mitte ainult Pihkva või Mustveega, vaid ka Narva ja miks mitte Helsingiga.

Henry Narits (VL Vabakund):

Selleks, et Tartus oleks kõigil hea elada, tuleb anda linlastele rohkem võimalusi neid puudutavates otsustes kaasa rääkida.

Kaasava eelarve kampaania on algus. Iga poole aasta tagant kohtumised linlastega on samm edasi, aga kodanike kaasamine Tartus peab muutuma regulaarseks ning igapäevaseks tavaks, millest lähtub Tartu linnavõim otsuste langetamisel.

Lisaks sellele ootavad nooremad tartlased jätkuvalt, et heade mõtete linn remondiks ära noortekeskused ja sellega toetaks noorsootööd!

Algis Astmäe (Sotsiaaldemokraatlik Erakond):

Tartu liikumas suunal, kus sündimus väheneb, rahvastik vananeb, tööpuudusel kolivad paljud inimesed ära või käivad mujal tööl. Tartu Ülikooli sisseastujate arv oli sel aastal esmakordselt väiksem kui Tallinna Ülikooli õppima soovijate arv. Jätkuvalt on puudu lasteaiakohti, eakate hoolekandeasutusi, ruume huviringidele ning harrastusteatritele.

Senine poliitiline juhtimisstiil, mis ütleb, et küll turg end ise reguleerib ja linn ise õiges suunas areneb, ei õigusta end ja viib Tartu ääremaastumisele.

Et kõigil oleks Tartus hea elada, tuleb toetada võrdsetel alustel ja soodsa ettevõtluskeskkonna loomist, panustada lastele hea hariduse, huvitegevuse ja sportimisvõimaluste andmisse, ehitada kultuuritehasega loomelinnak, rajada uusi mänguväljakuid ja spordiparke, luua kiired ühendused teiste linnadega ja Euroopaga ning edendada turismi.

Ahto Laur (Keskerakond):

Kindlasti oleks kõigil Tartus hea elada, kui võimud arvestaksid kõigi linnaelanikega. Kui  Tartu linnavalitsus leiab abivajajatele inimlikud kõiki osapooli rahuldavad lahendused!

Inimlikkus eelkõige.

Toomas Jürgenstein (Sotsiaaldemokraatlik Erakond):

Arvan, et Tartu on elamiseks väga hea koht, kuid mõnda asja annab paremaks teha küll, näiteks hariduse alal. Eelkõige peaks Tartus tehtama ja saama teha tarku valikuid. Üldhariduse osas tähendaks targa valiku võimalus seda, et väga hea kodulähedase põhikooli lõpetanud õpilasele pakuks erineva suunaga, ent ühtlaselt kõrgetasemelisi õppimisvõimalusi kõik Tartu gümnaasiumid ja kutsehariduskeskus. Niisama peaks lapsevanemal olema võimalus langetada tark valik oma lapse huviringi suhtes, ilma, et rahapuudus siin takistuseks saaks. Tartu ja targad valikute peavad käima kokku!

Margo Plaado (VL Isamaaline Tartu Kodanik):

Mõeldes Tartu tulevikule tekib küsimus, milles seisneb Tartu konkurentsivõime ajal, mil paljud töökohad kolivad Euroopast märksa odavamasse Aasiasse.

Tartu ettevõtlusmaastikul domineerib kergetööstus, mis baseerub liialt odavale kulueelisele. Teisalt, Eesti palgatase on Aasiaga võrreldes muutumas liiga kalliks.

Kuid parema koostöö edendamisel ülikoolide, tehnoloogiakeskuste ja ettevõtete vahel võib Tartu ettevõtete eeliseks madala kulubaasi asemel kujuneda hoopis nutikate tehnoloogiate arendamine ja rakendamine.

Selle saavutamisel on kindlasti oluline roll ka linnavalitsusel, toimides vahendajana, kes toob ühise laua taha teadlased ja äriarendajad ning Tartu kui investeerimiskeskkonna tutvustajana välisriikides.

Andres Jaeger (VL Isamaaline Tartu Kodanik):

Kõikide elu parandamiseks oleks väga tähtis lõpetada Tartu linna suletus. Tartu linnavalitsus on olnud lubamatult loid suhtlemises valitsusega sellele probleemile lahenduste leidmisel. Rail Baltic lasti Tartust mööda juhtida (nüüd kulgeb see läbi hõreasustusega soode ja rabade), Tallinna - Tartu neljarealise maantee tulevik on tume, lennuühendus kiratseb, samas oleks aga korralik raudteeühendus vähemalt Riia suunal ikkagi korraldatav (sealt oleksid ka tunduvalt paremad lennuvõimalused).

Kadri Leetmaa (Sotsiaaldemokraatlik Erakond):

Igale tartlasele on oluline linna ühendamine maailmaga. Tartu Ülikool on üks Euroopa perifeersemaid. Ettevõtluse arendamiseks võib teha sadu pingutusi, ent kehvade ühenduste korral on sellest vähe kasu. Ühendustega on kaudselt seotud nii Tartu “targad töökohad” kui ka kõige lihtsamad ametipostid. Tarvis on riigi tasandil enda eest seista, sest Tartule nõjatub kogu Lõuna-Eesti tööturg. Paremini on võimalik korraldada linnatranspordi seotus bussi- ja raudteejaamaga. Kui Via Baltica valmib ja Tartu ühendustes muutusi ei tule, on Pärnu ja Tartu 50 aasta pärast samas suurusjärgus linnad.

Tõnis Lukas (VL Isamaaline Tartu Kodanik):

Teha on muidugi palju! Kommunaalülesanded on programmides kenasti kirjas. Tuleb uusi häid külgi arendada, aga tuleb ka vanu tugevusi hoida. Selle kõige asise ja ülikoolilinna rahvusvahelisuse kõrval peaks Tartu jääma linnaks, kus ka eestlased võivad tunda ennast turvalise tulevikuga kasvava rahvana. See annab hea enesetunde – see aga omakorda tähendab vaimset tasakaalu ja rõõmsameelsust, mis aga omakorda kõrget tööviljakust ja ligimesearmastuse võidukäiku – rohkem hoolimist ja vähem omavahelist kiusu! Ühesõnaga, et linnas tunneksid kõik end kui kodus – hakkame kõik kõigile kõikjal tere ütlema!

Jüri Ginter (VL Vabakund):

Kõik ei mahugi Tartusse elama, optimaalne on 100 000 elanikku. Tartlastel peab olema võimalus soovid välja öelda ja need ühiselt ellu viia, kasutades sobivaid kanaleid koosolekutest internetini. Lahendused peavad olema kasulikud kõigile. Põhimõteteks on jätkusuutlikkus, täienduvus, osalus ja osadus. Tartlaste tegevust reguleeritakse nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik. Tartu peab olema vaba linn, mis teeb teistega koostööd võrdsetel alustel. Tihedam seos peab olema ümbritsevate valdade ja maakondadega, et meil oleks, kus vaba aega veeta ja samas ressursse paremini ära kasutada.

Heiki Krips (VL Isamaaline Tartu Kodanik):

Meil tuleb mõelda laiemalt - mida teha, et kõigil oleks Eestis hea elada? Tuleb saavutada demokraatliku riigi idee, mida väljendas Coudenhove-Kalergi juba 1937. aastal - „Riik on inimeste jaoks!“ elluviimine nii omavalitsuste kui riigi tasandil. Hea peab olema elada kogu Eestis. Alustamiseks tuleb jõuliselt toetada omavalitsuste liidu läbirääkimisi keskvalitsusega, et oluliselt suurendada omavalitsustele laekuva üksikisiku tulumaksu osa.

Merike Lillenberg (Konservatiivne Rahvaerakond):

Investeerima peab mitte niivõrd asfaldisse ja betooni, kui inimestesse. Prioriteediks olgu inimene, mitte tasakaalus eelarve.

See tähendab: eelkõige hoolitsust laste eest – toitlustamise, õppe ja huvialaringide suuremat finantseerimist linna poolt, lasteaiakohtade kodulähedast kättesaadavust, lühikest ja ohutut kooliteed; mitmekesisema majandustegevuse loomist linnas, tagamaks töökohtade valikut ja vähendamaks töötute arvu; hoolitsust inimeste elu ja tervise eest, alustades toimetuleku raskustes inimeste abistamisest ja lõpetades tänavate korraliku liivatamisega; linnajuhtide otsese vastutuse tagamist väärotsuste, raiskamise ja hoolimatuse eest - JOKK ei ole vabandus.

Ene Künnap (Isamaa ja Res Publica Liit):

Minu arvates Tartu juba ongi Eestis parim koht elamiseks.

Selleks, et Tartu gümnaasiumidesse tuleks veelgi rohkem andekaid õpilasi teistest Eesti piirkondadest, on vaja Tartusse ehitada õpilasühiselamu.

Väga oluliseks pean laste ja noorukite tervisekasvatuse parendamist. Koolide inimeseõpetuse või tervisetundides tuleks sisse viia tõenduspõhised loengud AVE programmi põhjal. Noorteni tuleb viia teaduspõhised teadmised selle kohta, mida alkohol teeb ajuga, kui hakata alkoholi tarvitama nooremalt kui 21-aastaselt.

Tegelda tuleb alkoholireklaami jms poliitikaga. Alkoholi tarbivad noored on probleemiks nii nende endi isiklikul tasemel, nende perede tasemel, samuti on see probleemiks ühiskonnale laiemalt.

Imre Mürk (VL Isamaaline Tartu Kodanik):

Tartu heaolu sõltub tuleviku töökohtadest!

Inimesed vajavad usaldusväärset ja rahvaga koostööd tegevat linnavalitsust, kes seisaks nende kõrval põhilises; et inimestele jätkuks töökohti ja nad ei peaks võõrsile siirduma, et lapsed saaks koolis ja lasteaias hea ettevalmistuse, et sõiduteed oleks korras ja bussid sõidaks vajalikul ajal.

Pikas perspektiivis puudutab Tartut kõige valusamalt küsimus: mis saab tuleviku töökohtadest? Selleks tuleb linnavalitsusel kõigepealt aru saada, millistes majandusharudes on Tartus potentsiaali kasvuks. Seejärel tuleb linnal koostöös riigiga luua tuleviku töökohtade tekkimist soodustav tugisüsteem. See hõlmab endas kindlasti kutsehariduskeskuste tegevust, koostööd ülikoolide ja ettevõtetega, välisinvesteeringute Tartusse meelitamist ja palju muud.

Toivo Maimets (Isamaa ja Res Publica Liit):

Hea elu aluse loob haridus. Hea haridus loob häid töökohti, haritud inimesed loovad parema elukeskkonna.

Lõpetava volikogu suurim saavutus oli minu arvatest laiapõhjalise töökomisjoni loomine, kus olid esindatud kõik erakonnad, õpetajate, õpilaste, ametiühingute ja teiste esindajad. Me suutsime üksmeelselt kokku leppida, milline hakkab Tartu koolivõrk tulevikus välja nägema ja andsime kõigile asjaosalistele kindluse edasiste arengute suhtes. Nüüd tuleb need head plaanid ellu viia ja muidugi hoolitseda selle eest, et korras koolimajades oleks ka korraliku sisuga haridus. Parim haridus Tartust!

Janar Tiiroja (Sotsiaaldemokraatlik Erakond):

Suurte ja kallimate projektide kõrval saab kõigepealt alustada asjadega, mis ei vaja nii suuri investeeringuid ning aastaid planeerimist ja ehitamist: toome kesklinna parkidesse elu; toome kultuuri tänavale, olgu seda siis näituste või vabalava näol; toetame enam asumiseltside tegevust.

Siiski - kõik muutused raha ei vaja. Linnajuhtimise kultuur vajab värskendust. Linna tuleb juhtida koos rahvaga just nende samade inimeste nimel. Kui linnavalitsus tõstab oma tegevuses esikohale tartlase heaolu, siis saabki elu Tartus ainult paremaks minna.

Sven Salumets (VL Vabakund):

On fakt, et linnaruumi ja elukeskkonna arendamisele panevad piirid rahalised võimalused – eri projektide omarahastuseks saab linn kasutada vaid murdosa eelarvest. Samas ei tohiks rahajagamine ja juhtimine üldse olla mingi seltskonna sordiini all toimetatav eralõbu. Pean oluliseks, et igaüks, üksikisikutest asumiseltsideni, saaks omi mõtteid linnajuhtideni viia ning toetust kogudes neid ametlikuks poliitikaks kujundada. Linnavõim peab toimima mitte ainult ülevalt alla, vaid ka alt üles. Digitaalne osalus annab selleks laialdased võimalused.

Paul Post (Sotsiaaldemokraatlik Erakond):

Tartu vajab uut hingamist. Tuleb luua läbipaistev ja usaldusväärne keskkond, kaasates laiaulatuslikumalt noori linna arendamisse ning otsuste tegemisse. Tartu on tudengipealinn ning peab toimima oma nime vääriliselt. Linnavolikogu peaks olema tunduvalt noorem ning dünaamilisem.

Rahvale tuleb saata signaal, et Tartul on selge visioon ning rahvast kaasatakse iga sammu tegemisel. Kui rahvas kaotab usu oma linna, kaotab linn pool oma võimekusest. Peaks toimuma laiaulatuslikum koostöö erinevate organisatsioonide, inimeste ning linna vahel, tagamaks kõigi osapoolte rahulolu.

Ühendades teadmised ja elukogemus innovaatilise ja värske mõtlemisega on parim kombinatsioon ühe linna arengu heaks.

Lemmit Kaplinski (Sotsiaaldemokraatlik Erakond):

Kõigil ei saa olla kunagi võrdselt hea, küsimuseks on pigem tasakaal erinevate soovide ja huvide vahel. Tasakaal saab sündida aga ainult siis, kui on võimalus neid huvisid väljendada ning nende üle arutada. Seetõttu pean oluliseks, et linn usaldaks rohkem oma kodanikke igas valdkonnas — liiklusest kultuurikorralduseni, kogukonnainitsiatiividest osalusdemokraatiani. Samas kui linn peab leidma võimalusi kodanikke kaasata, siis samavõrd peavad kodanikud olema julgemad oma huvide väljaütlemisel. Koostöö on võti ja ma olen rõõmus, et suund selgelt sinnapoole on näha juba täna.

Mihkel Lees (Reformierakond):

Hea elu valemis on kindlasti tugev tervis ning korralik haridus.

Tervise puhul peab eelkõige rääkima haigusi ennetavatest tegevustest – näiteks tervispordi- ja liikumisvõimaluste parendamisest. Senisest enam tuleb targasti ära kasutada ja täiustada juba olemasolevat linnaruumi – parke, kõnni- ning rattateid, välitrenažööre ning palliväljakuid.

Haridusvaldkonnas on kõige olulisem meie koolihoonete korrastamine. Kaasaegse kooli juurde peab kindlasti kuuluma ka moodne tehnoloogia, mis aitab suurendada õpihuvi, ettevõtlikkust ja loovust.

Terves kehas elagu Tartu vaim!

Raul Kallaste (Reformierakond):

Tartu vajab lähenemist, kus lisaks kesklinnale pöörataks rohkem tähelepanu äärelinnale. Me peame inimeste elukeskkonda parandama eelkõige nende kodukandis - suurem osa meist ei ela ju kesklinnas. Samuti peame looma keskkonna, kus kogukond kannaks suuremat rolli nii oma linna arengus kui ka sotsiaalsete probleemide lahendamises. Tartu ei vaja linnakodanike arvamust ainult investeeringute osas, vaid miks ka mitte näiteks sotsiaalprobleemide lahendamise prioritiseerimises. Tartu vajab linna juhtimise juurde noori ja kirglikke inimesi, kes on üles kasvanud demokraatlikus ühiskonnas ja oskavad seda hinnata.

Raul Kübarsepp (VL Vabakund):

Tartu vajab mitteparteilist otsedemokraatiat. Linnakodanikud peavad saama igapäevaselt osaleda linna halduses neid huvitavates valdkondades, seda tänapäevase infotehnoloogia kaasabil.

Santeri Junttila (VL Vabakund):

Ülemaailmselt võrreldes on hea elada sellistes linnades ja kogukondades, kus inimesed usaldavad ennast ja oma kaaskogukondlasi ning tunnevad, et kogukonna heaolu on kõigi vastutada. Inimesed võtavad aktiivselt osa linna otsustes ning on valmis ülekohtule vastu astuma. Tartu linnas peavad otsustama tartlased ise, mitte erakonnad või kinnisvarahaid.

Margus Tsahkna (Isamaa ja Res Publica Liit):

Läbi põhimõttelise muutuse linnajuhtimises peame Tartu arengu äratama seisakust. Arengu võtmeks on linnaelanike arvu kasvatamine jälle üle 100 000 elaniku ja võimekus kasutada järgmise perioodi Euroopa tõukefondide rahasid. Tartu elanikkonna kasvu võimaluseks on kõrgkoolide lõpetajate siia elama asumine. Seda saame toetada tasudes viie aasta jooksul nende õppelaenu. Seeläbi suureneb Tartu linna tulubaas, mis toob siia heapalgalised töökohad, lahendab lasteaiakohtade probleemi, võimaldab igale lapsele vähemalt ühe huviringi tasuta, annab parimat haridust Eestis ja tagab eakatele inimestele vajalikud teenused ning väärika elu puudega inimestele.

Margus Räst (VL Vabakund):

Tartu valitsemises peaks olema vähem Tallinna mekki ja rohkem vürtsi tartlastelt endilt. Muidugi on lihtne kritiseerida, ja paljudeski punktides on kriitikanooled õigustatud, kuid ilma lahendusteta on need kõik vaid tühised köhatused.

Tartu võiks näidata teiste linnade seas head eeskuju ning koolide ja lasteasutuste lähedusest kaotada igasugused alkoholi ja tubakatooteid müüvad ettevõtted.

Alkoholi ja tubakatoodete reklaami keelustamise osas antud piirkondades oleme juba kooskõla leidnud, kuid tegelikult pole ju reklaam see, mis noori jooma ja suitsetama kihutab, vaid asjaolu, et tervist kahjustavad tooted on laialdaselt kättesaadavad lasteasutuste läheduses.

Herman Kelomees (Isamaa ja Res Publica Liit):

Tartu vaimu säilitamiseks peab peatama kõrgkooli lõpetajate äravoolu Tallinnasse. Selle saavutamiseks pole ühtegi võluvitsa - lähenemine peab olema terviklik. Õppelaenu osamaksete tasumine Tartusse elama jääjatele, ettevõtjate ja Tartu kõrgkoolide vahelise suhtluse soodustamine, IT-sektori taristu arendamisel abiks olemine, lennuühenduste taastamine Riiga ja Stockholmi, ettevõtjate ja linnavõimu vahelise suhtluse lihtsustamine ja avatumaks muutmine – need on vaid osa vajalikest meetmetest.

Kui andekad ja intelligentsed noored jäävad siia, säilib ka Tartu vaimsus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles