/nginx/o/2013/07/05/1876326t1h21d5.jpg)
/nginx/o/2013/09/10/2354534t1hce46.jpg)
Annelinna Prismast väljudes raskelt kukkunud ning kaks luumurdu saanud eakas annelinlanna peab traumade põhjuseks valesti töötanud automaatuksi. Prisma aga endal süüd ei näe ja hüvitist maksta ei taha.
Õnnetus poeuksel ajendas valuraha küsima
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
18. juulil Prismas käies kukkus 84-aastane Meeta Miller nii õnnetult, et murdis parema käe küünarluu ja reieluukaela. Naine liigub praeguseni väga vaevaliselt ning vaid kõndimisraamile naaldudes. Kodust välja saab ta ainult kahe tugeva talutaja abil.
Ehkki luude hõrenemise all kannatav Miller tarvitas enne õnnetustki jalutuskeppi ning püüdis olla ettevaatlik ja mitte tormata, ei leia ta, et oleks Prisma välisuksele kohatult kauaks koperdama jäänud. Miller on veendunud, et automaatika peaks välistama liugukse sulgumise, kui inimene on alles uksepoolte vahel, kuid Prismas polevat nii läinud.
«Sain parema külje pihta löögi ja kukkusin maha,» kirjeldas Miller. «Uks hakkas liikuma enneaegselt. Pauk polnud suur, aga no kui palju vanainimesele vaja.»
Verise Milleri aitas maast üles keegi abielupaar, kes teatas ka juhtunust Prisma infoletti, kust kutsuti kiirabi ja aidati vigasaanu istuma.
Kaks operatsiooni
19. juulil tehti Millerile ülikooli kliinikumis kaks operatsiooni. Parema käe küünarluu fikseeriti metallplaadi ja kruvidega, puusaliiges asendati kunstlikuga. Haigusloo režiimi ja soovituste osas on öeldud, et käele võib taas täiskoormuse anda kuue nädala möödudes ja jalgadele 6–8 nädala pärast, kuid Milleri sõnul on paranemine läinud visamalt.
«Kaheksa nädalat saab kohe mööda, aga ma ei saa kõndimisraamita veel üldse liikuda,» kinnitas Miller. «Käele saan küll juba natuke toetuda. Tõsta ma sellega veel midagi ei saa.»
Pärast õnnetust on käinud Millerit kodus abistamas ning talle toidukraami viimas eksmeedikute ühingu Halastus juhataja Liidia Laaneoja. Laaneoja leidis, et Prisma peaks Mil-lerile hüvitama vähemalt otsesed ravikulud, ning käis korduvalt selle nõudega kaupluses.
«Ma arvan, et minimaalselt võiks nad maksta 200 eurot hüvitist,» leidis Laaneoja, märkides, et ainuüksi üks invataksoga arstilkäik maksab Millerile üle 20 euro. Prismast aga vastati, et kauplus endal süüd ei näe ja valuraha ei maksa.
Liiga aeglane kunde
Tartu Prismade juhataja Maarja Jüriöö selgitas Tartu Postimehele, et kaupluse vastutusest saaks kõnelda, kui Prisma töötajaid saaks süüdistada hooletuses või pahatahtlikkuses.
«Kui kaupluses midagi juhtub, on kaks võimalust: kas see võiks juhtuda ükskõik kus või on kauplus teinud tahtlikult midagi valesti või midagi tegemata jätnud,» arutles Jüriöö. «Meie seisukoht on tõepoolest, et meie pole valesti käitunud.»
Jüriöö sõnul käib regulaarne uste automaatika ülevaatus ja hooldus kaks korda aastas. Pärast õnnetust kontrolliti Annelinna Prisma välisuste automaatika üle ja leiti, et see toimib, nagu peab.
«Kaupluse uksed sulguvad aeglaselt ja nende liikumine on seega ettenähtav,» lisas Jüriöö. «Uksed kedagi ei löö.»
Uste liikumist reguleerib liikumisandur. Kui liikumist pole, hakkavad uksed sekundilise viiteaja möödudes sulguma, kuid kui keegi või miski jääb ukse ette, rakendab elektrooniline jõukontroll uste tagurpidikäigu ja need avanevad taas, selgitas Jüriöö.
«Automaatika välistab, et uste vahele jäädes keegi viga saaks,» kinnitas Jüriöö, kuid ei välistanud võimalust, et uste liikumine ja kukkumine olid siiski omavahel seotud.
Meeta Miller on Prisma vastutuses jätkuvalt kindel.
«Kukkusin ju täiesti tasasel maal, aga ma pole varem elus kordagi niimoodi kukkunud ega ühtegi luud murdnud,» rääkis Miller. «Mina ei teinud küll midagi valesti.»