Viis aastat tagasi kehtima hakanud üleriigiline öine alkoholimüügi piirang pole oma loodetud eesmärki saavutanud. Jätkuvalt kuulume maailmas vägijookide tarbimises kindlalt esikümnesse.
Risto Mets: alkoholimüügi öine piirang on kasutu
Hiljaaegu Saksamaa pealinnas Berliinis viibides kogesin, et alkohol on poodides vabalt kättesaadav ööpäev läbi. Nii kangema kraami, õlle kui veini saab üldjuhul siinsest ka odavamalt kätte.
Niisiis võiks oletada, et sakslane joob võrreldes eestlasega väga palju. Eriti kui tulivesi on pidevalt kättesaadav ja odavam. Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) andmetest selgub aga, et eestlaste alkoholitarbimine on sakslaste omast viiendiku võrra suurem. Mis puudutab kanget alkoholi, siis selles arvestuses ületavad eestlased sakslasi pea neli korda.
Avatud õllepudel näpus, võib Berliinis näha ringi kõndimas väga palju inimesi. Kohvikutes võetakse ikka kraadiga jook söögi kõrvale. Poest tulles laaditakse autosse kast või kaks õlut. Kuid ei hakanud silma mitte ainsatki tõeliselt purjus ebaadekvaatselt käituvat inimest.
Meie linnapildis kohtab avalikku alkoholitarbimist vähem. Pigem kummutatakse pudelit salamisi põõsa või poe taga. Taaruvad või pargipingil peatäit välja magavad inimesed annavad aga kõvasti tooni. Halvemal juhul tülitatakse möödujaid «leivaraha» küsimisega. Teadagi, milline «leib» küsijal meeles mõlgub.
Ilmselgelt on küsimus meie alkoholitarbimise kultuuris. Sakslasel võib ostetud õllekastist jaguda terveks kuuks. Meie inimesel mõnikord vaid üheks korralikuks peoks.
Niisiis tunneb teatav osa rahvastikust vastupandamatut soovi kalduda alkoholiga liialdustesse. Juua end oimetuks. Tagajärjed on meile kõigile teada: aasta esimese kuue kuu vältel surmaga lõppenud liiklusõnnetustest on pea pooled juhtunud joobes juhi süül. Ebakaines olekus vägivallatsemine ja laamendamine näib politsei operatiivteateid lugedes olevat pigem tõusev trend.
Kui öine müügipiirang üldse on viie aasta vältel mingit mõju avaldanud, siis ilmselt kahandanud öist purjuspäi sõitmist meie teedel-tänavatel, sest lähemast poest või tanklast puudu jäänud viinalonksu purjutaja lihtsalt enam ei saa. Täpsemaid andmeid liikluskäitumise kohta paraku pole. Meelemürkide pruukimise statistikat vaadates oleme nende aastatega hakanud aga veelgi rohkem jooma. Joogid ostetakse lihtsalt varakult valmis.
Ehk lõpetame kasutu öise müügipiirangu ja lihtsalt lepime sellega, et teatud osa meie niigi väikesest rahvastikust võib alkoholi tõttu loojakarja minna? Või on lahenduseks täiesti kuiv seadus?