Kirjanik asub teatris inimest otsima

Tõnu Õnnepalu (vasakult), Margus Kasterpalu ja Iir Hermeliin vestlesid Vilde kohvikus festivali Draama lõpupeol. Foto: Lauri Kulpsoo

Draama peakorraldaja Margus Kasterpalu küsis festivali lõpupeolistelt, kes võiks olla ameti poolest järgmise Draama kuraator. Pakuti heliloojat, lavastajat ja dramaturgi. Mõni minut hiljem selgus õige vastus: kirjanik.

Eesti teatri festivale on tehtud Tartus 1996. aastast. Festival toob sellesse linna kokku meie teatrite viimaste hooaegade tipplavastused. 2010. aastast koostavad põhiprogrammi kuraatorid.

2010. aasta festivali kuraator oli kriitik Madis Kolk, pealkirjaks «Mööndusteta teater». Aastal 2011 pealkirjastas festivali põhiprogrammi «Allkirjaga teater» kuraatorina valiku teinud produtsent Priit Raud. 2012. aasta festivali kuraator oli näitleja Anu Lamp ja pealkiri oli «Fookus: Näitleja».

Iir Hermeliini valik

Mullu samal ajal peetud Draama lõpupeol kuraatoriks nimetatud lavastuskunstnik Iir Hermeliin pani tänavuse festivali põhiprogrammile nimeks «Ruumimaagia». Selle kaheksa lavastust kogunesid tema isiklikul valikul ja tema enda kokku pandud loomenõukogu soovitustel.

Pool tundi enne pühapäeva teatas Margus Kasterpalu festivali klubina toiminud Vilde kohvikus, et järgmine kuraator on kirjanik Tõnu Õnnepalu. Tund enne seda oli Vanemuises lõppenud Õnnepalu «Sajand», mille on Ugalas lavastanud Kasterpalu.

Kirjaniku rollis kirjanik

Lavastuse finaalis tuli vaatajate ette Kirjanik. Samal hetkel helises tal taskus telefon ja ta hakkas seepeale publikut tähele panemata kellegagi kõnelema. Kirjaniku osas oli näidendi autor.

Kohe pärast kuraatoriks kuu­­lutamist ütles Õnnepalu Tartu Postimehele, et tema osalemine lavastuse finaalis ei olnud korraldatud festivali puhuks. «See roll on näidendisse sisse kirjutatud,» ütles ta. «Täna ei olnud ainus kord, kui ma seda rolli täitsin – see oli vist viies.»

Õnnepalu näidenditest tuleb lisaks Ugalas lavastatud «Sajandile» uue aasta algul Eesti Draamateatris vaatajate ette «Vennas» (lavastab Aleksander Eelmaa), mille teksti eest sai autor  mullu Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistlusel peapreemia.

Tänavuse festivali plakatile ja samuti festivaliraamatu esikaanele on Iir Hermeliin joonistatud nii, et ta hoiab käes märki. Sellel on kujutatud viisnurgas jalgu hargitav ja käsi laiutav paljas mees.

«See on märk, mis tähistab inimese ja maailma suhet, mis tähistab harmooniat,» ütles Iir Hermeliin. «Ma loodan, et te nägite festivalilavastustes inimliku ja jumaliku koostööd. Seda harmooniat me otsisime loomenõukoguga terve aasta.»

Mida ja kellega koos otsib Tõnu Õnnepalu? Kirjanikust kuraatori sõnul on teater vastavalt oma definitsioonile ja traditsioonidele maskide kunst, aga võib juhtuda, et just teatrilaval saab kohata inimest kõige rohkem. Ja see võlubki teda teatris.

«Inimesi kohtame ju kogu aeg, aga see ei ole see,» lisas ta. «Vähemalt mulle tundub, et minu jaoks on inimese kohalolek see, mida ma teatris taga ajan, ja nüüd ma siis lähengi seda taga ajama mööda Eesti teatreid ja etendusi.»

Oma loomenõukogule või meeskonnale on ta mõelnud, aga siiski loodab ta Draama põhiprogrammi kaheksa lavastust põhiliselt ise välja valida.