Päevatoimetaja:
Jens Raavik
+372 739 0371

Rahvaülikool pakub ka tagantjärele tarkust

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Tartu rahvaülikool õpetab peamiselt eluks tarvilikke oskusi. Pildil kingituste pakkimine.
Tartu rahvaülikool õpetab peamiselt eluks tarvilikke oskusi. Pildil kingituste pakkimine. Foto: Sille Annuk

Tartu rahvaülikooli uus hooaeg pakub paarisadat kursust kõige erinevamates valdkondades. Õppida võib nii videofilmi tegemist kui teismelistega läbisaamist.

Rahvaülikooli turundusjuhi Kaisa Hanssoni sõnul on rahvaülikool alati hea võimalus kas mõne oma vana huviala ülessoojendamiseks või siis täiesti uue hobi leidmiseks.

Näiteks miks mitte proovida seda, kuidas koduse kaameraga teha head filmi ning kuidas videolõigud pärast meisterlikult kokku monteerida. Kok-kajad ja gurmaanid leiavad rahvaülikoolis uue võimaluse, kuidas õppida ise pelmeene valmistama, torte tegema ja neid maalingutega katma.

Veinikooli kõrval on nüüd ka õllekool ning seal saab teada, et õllemaailm on tunduvalt rikkalikum kui lihtsalt külm ning karastav masstoodang kuskil kaupluse taganurgas.

Psühholoogi tarkused

Hilissügise kahel laupäeval jõuab rahvaülikooli perenõustaja Tõnu Ots, kelle kogemus psühholoogia- ja kasvatusteaduste õppejõuna on aukartust äratavalt pikk.

Tema kursus, kuidas mõista ja suunata teismelist, ei jaga mitte häid retsepte, sest kui tal need võtta oleksid, oleks ta enda sõnul juba Nobeli auhinna laureaat.

Tõnu Ots ootab oma kursusele neid lapsevanemaid, kes soovivad kaasa mõelda ja mõtiskleda põhjuste üle, miks mõned asjad nende laste puhul on nii ja mitte naa.

Ots lisas, et mingis mõttes võib seda kursust lugeda ka tagantjärele tarkuse kursuseks, kuna ühiskond ja koolisüsteem on üles seatud nii, et õpetatakse pigem õiguskuulekust kui headust, südametunnistuse järgimist ja inimlikkust.

«Perekasvatusloengud ei mahu rahapuudusel ei kooli ning ajapuudusel ka mitte pere bilanssi,» tõdes ta. «Juba kolmandast eluaastast alates rebitakse laps kodunt välja ning lõviosa oma päevadest veedabki ta seal, hiljem koolis ja pikapäevarühmas.»

Pildi- ja asjalood

Kultuuri vallast leiab uudse koolituse: Eesti Rahvapärimuse Kooli lektori Terje Puistaja kursused sellest, kuidas jutustada oma vanemate ja vanavanemate lugusid kas fotode või esemetega ning kuidas teha seda nii, et neist sünniksid tõelised põlvkondade lood.

Kaisa Hansson märkis, et uusi kursusi leiab rahvaülikoolist tõesti igal kuul. Ainus, mida maha magada ei maksa, on keelekursused, sest nendega on hiljem keeruline liituda.

Valida on 15 keele vahel, populaarsete inglise, soome, vene ja norra keele tundide kõrval leiab ka pärsia ja tiibeti keele.

Tagasi üles