/nginx/o/2013/07/05/1876326t1h21d5.jpg)
/nginx/o/2013/09/09/2352216t1h0091.jpg)
Tartu linnale kuuluva sotsiaalmaja elanikud said augustikuus neid kummastanud kommunaalarve. Esimest korda oli arvele ilmunud kirje «trassi kaod», suvekuudel aga maja üldse ei köeta.
Suvine soojakadu üllatas linna üürnikke
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mõisavahe 67 sotsiaalmaja elaniku Maret Susseni arvates on kummaline, et linnavalitsuse linnavarade osakond küsis järsku raha kulu eest, mis peaks loogiliselt võttes olema osa soojusenergia hinnast ja oleks nagu seni olnudki.
Lisakulu teket pole aga suudetud majarahvale arusaadavalt põhjendada, imestas Sussen. «Olen elanud selles korteris umbes seitse aastat ja see on esimene kord, kui eraldi tahetakse raha trassikadude eest,» kinnitas Sussen.
Summa, mida Sussenil tuli 28-ruutmeetrise korteri pealt ekstra maksta, oli 7 eurot ja 90 senti.
Naise sõnul pole aga asi rahas, vaid selguses. «Elanikud peavad ju aru saama, mille eest nad maksavad ja kas kõik kulud on põhjendatud,» leidis Maret Sussen.
Oma või võõras kulu
14. augustil koostatud arve kohta hakkas Sussen enda sõnul linnavarade osakonnast telefonitsi selgitust nõutama reedel, 16. augustil.
«Kõigepealt palus meie maja haldur Toomas Otsatalo mul paari päeva pärast uuesti küsida,» kirjeldas Maret Sussen. «Esmaspäeval vastas seal mingi mees, kes end ei tutvustanud ja rääkis mingist majasisesest soojakaost. Selgust ma ikka ei saanud.»
Susseniga sama trepikoja 35-ruutmeetrises korteris elav Jana Müürsepp, kel tuli väidetavate soojakadude eest maksta 9 eurot ja 38 senti, pole samuti selle kulu äkktekkest sotti saanud.
«Tõesti on raske aru saada, et kunagi pole seda kulu olnud ja nüüd järsku on,» nentis Müürsepp. «Või kui see kulu on alati olnud, miks seda siis kirjas polnud?»
Mõisavahe 67 majas poolteist aastat elanud Janne Sussenilt, Maret Susseni vennatütrelt, nõuti augustikuisel arvel soojakadude kinnimaksmiseks ligi üheksa eurot.
Naine peab tõenäoseks, et linnavarade osakond jagas lihtsalt majaelanike vahel ära lootusetute võlglaste soojavõlad ning andis sellele nimetuse trassikulud.
«Mulle tundub, et meie maja vanureid ja invaliide peetakse külmavõetuteks, keda võib lüpsta,» arvustas Janne Sussen. «Annelinn on ju selliseid maju täis ja kelleltki ei võeta eraldi trassikadude tasu.»
Tartu linnavalitsuse linnavarade osakonna eluruumide teenistuse haldusspetsialist Toomas Otsatalo, kes Mõisavahe 67 maja haldab, keeldus Tartu Postimehe palve peale neljapäeval probleemi suulisest selgitamisest.
Reede pärastlõunaks saatis Tartu linnavalitsuse meediaspetsialist Raul Veede kirjaliku vastuse pooltele ajalehe küsimustele. Linnavarade osakond jättis selgitamata, miks pole majaelanike arvetel varem soojakadusid kajastatud ning kas seda kavatsetakse edaspidi teha igal kuul.
Viga arve koostamisel
Viitega linnavarade osakonna juhataja 28. jaanuari käskkirjale «Tartu linnale kuuluvates elamutes eluruumide kulude jagamise kord» seisis vastuskirjas, et kuigi suviti jäävad radiaatorid külmaks, kulub soojusenergiat tarbevee ning vannitubades olevate siugtorude soojendamiseks.
«Siugtoru ja ühe kuupmeetri vee soojendamisele kuluv soojusenergia on konstantne ja ei hõlma elamu keldris paiknevast soojasõlmest (alates soojusenergia arvestist) konkreetse korterini kulgeva torustiku soojusenergia kadu,» teatas linnavarade osakond.
Järgnevast seletusest võib aru saada, et senisele arvete kulureale «küte» lisatakse selgitus «trassikaod» ainult suvekuudel ning ainult Mõisavahe 67 majal.
Miks ja mille alusel, seda kirjas ei öelda.
Ühtlasi tunnistas linnavarade osakond, et augustikuise üüriarve kütte ja soojakadude summa läks seetõttu 106 euro võrra suuremaks, et juulikuus unustas linnavalitsuse rahandusosakond lisada tarbitud soojusenergiale käibemaksu, mis jaotati augusti üüriarvetele.