Kui kevadel puhkes torm tänavale valgunud Möku ja Kivi baari pärast, ähvardas linnaametnik asuda baaride lahtiolekuaega piirama. Nüüd võttis teine linnaametnik üles sama teema. Kas joominguvabadusest saab üks valimisväitluste teemasid?
Öömelu sünnitab piirangute ihalust
10. september 2013, 09:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kevadel rääkis kõrtside lahtiolekuaja piiramisest ettevõtluse osakonna juhataja Malle Blumenau – kui karistusmeetmest. Nüüd rääkis sellest linnapuhastuse juht Madis Tammeorg – kui meetmest, mis aitaks hommikustele tööletõttajatele tagada puhastatud tänava.
«Tuleks hoolega läbi mõelda asutuste lahtiolekurežiim, nad on väga pikalt lahti, ei peaks nii pikalt olema. Mujal maailmas on kahe-kolmeni, siis saab koristama hakata. Meil on mõned veel kella seitsmeni lahti. Koristamiseks aega ei jää,» selgitas Tammeorg.
Seitsmeni hommikul
Alles mõne nädala eest nimetati Tallinna ööelu halbade kõrvalmõjude vähendamise võimalusena kõrtside lahtiolekuaja paaritunnist vähendamist. Kes on sattunud Tallinnas Nimeta baari juurde, saab aru, millest jutt.
Tartus on kohvikute-baaride lahtiolekuaeg nende omanike määrata. Töötavad, kui on kliente ja kasumit. Näiteks lokaali Suudlevad Tudengid tegevjuht Artjom Suvorov ütles, et mõnel päeval on nende asutus lahti kella viie või isegi seitsmeni. Ilusatel suveöödel on ka välikohvikus müük käinud kella kahe-kolmeni.
Igasugune lahtiolekuaja administratiivne piiramine oleks tema meelest nii kõrtsidele kui Tartu ööelule laiemalt suur löök, sest väga suure osa nädala kassast teenivad kõrtsid just reede ja laupäeva öötundidel. See raha aitab asutusi lahti hoida kehvematel aegadel.
Tartu abilinnapea Argo Annuk ütles, et kindlasti saaks vähendada kõrtside lahtiolekuaega ja kindlasti ei pea joomine kestma kella kuueni hommikul, kuid praegu on küsimus heakorra tagamises, et hommikul oleksid tänavad puhtad.
Abilinnapea Raimond Tamm arvas, et asi pole mustvalge: «Kui kõrtsid ja baarid on kaua lahti, on nende järele ka vajadus. Linnavalitsuse peamine eesmärk on vähendada negatiivseid kõrvalmõjusid, mis sellega kaasnevad, lahendusi tuleb leida koostöös ettevõtjatega.»
Praegu on kõrtside ja nende välimüügi kestus täiesti vaba. Tartu linnavalitsuse määrus jätab küll võimaluse välikohvikute lahtiolekuaega piirata, kui need häirivad lähikonnas elavaid inimesi. Seda õigust ei ole kasutatud. Järelikult ei ole need kedagi niisugusel määral häirinud, nentis Tartu linnasekretär Jüri Mölder.
Kaubandustegevuse seadus jätab võimaluse piirata lahtiolekuaega, kui välikohvikute tegevus kahjustab lähedal elavate inimeste huve. Kuid ka seda võimalust ei ole Möldri sõnul Tartus pruugitud.
Ülikoolilinna eripärad
«Ülikoolilinnas on alati selgelt omad eripärad ja ülikoolilinn ei saa öelda, et meil õhtul kella kümnest on kõik meelelahutuskohad kinni,» ütles abilinnapea Raimond Tamm. «See ei ole võimalik, muidu me ei suuda pakkuda seda keskkonda, mida me tahame tudengitele pakkuda.»
«Eks joomine on ikkagi negatiivne ja ei vabanda ka üliõpilaseks olek, et peab öösel linna peal jooma ja eriti veel tänaval,» leidis abilinnapea Tiia Teppan. «Võib-olla tänavakohvikute sulgemine varem ei teeks paha. Sest alternatiivina on ette nähtud ööklubid, kinnised asutused oma piiridega. Miks ei võiks pidu pidada seal, kus see ei häiri tänavaliiklust ja elanikke, hotellikülastajaid.»
Kevadine tüli Möku ja Kivi pärast on viinud selleni, et nende esine on hommikuti vanalinna puhtamaid tänavalõike, nagu seebiveega pestud.
Abilinnapea Jüri Kõre ütles, et selliste teemade peale mõtlemine on kahtlemata hea. Kuid lisaks administratiivsetele keeldudele on ka muid lahendusi. Need on kogukondlikud kokkulepped ja koostöö.
«Kindlasti peame midagi veel välja mõtlema lisaks püüdele politseid aktiveerida,» lausus Kõre. «Tuleks kultuuristada seda elu, mis on Raekoja platsil ja Rüütli tänaval.»
Arvamus
Jüri Kõre
Tartu abilinnapea
Kommenteerin teadmiste põhjal, mille olen saanud turvaliste linnade võrgustiku kaudu.
Meile riski põhjustavad ained või tooted on paljudele rahvastele ohutud või nende pruukimine on kontrollitav (heroiin Idamaades, vein lõunas, õlu Kesk-Euroopas). Tõsi, globaliseeruv maailm segab rahvusi, muudab käitumist ja mõjub eriti noortele.
Aga ei keskenduta niivõrd käskimisele ja keelamisele, vaid koostööle. Politseinike, noorsootöötajate, meedikute, klubi- ja pubiomanike kaudu.
Esimene suund on püüda noori meelitada tänavalt klubidesse, spordihoonetesse.
Noori käsitletakse kui kontrollitavaid, olukord on nii neile endile kui ka kaaskondlastele ohutum. Ent pole mõtet noori väljast majja kutsuda, kui midagi ei toimu. Seega peab olema võimalik pakkuda muid variante – popgruppide esinemine, ekstreemspordi üritused – neil päevil, kui noored joominguteks väljas kogunevad.
Teine suund on turvalisus. Selle tagavad esmajärjekorras ikkagi klubide-pubide omanikud. Koostatakse klubi- ja kohvikukultuuri, ööelu kultuuri käsitlevaid hartasid, millega lõbustusasutuste omanikud võtavad kohustusi või annavad lubadusi. Et kedagi purju ei joodeta. Et kedagi, kes on liiga joomane, ei jäeta tänavale vedelema.
Tavaline moodus noori ruumi sisse meelitada on flaierite jagamine infoga, kus antakse lahjasid tasuta kokteile. Üks oluline osa on ka transpordi korraldamine neile, kel pea või jalg pehme iseseisvalt koju minekuks.
Alati ei õnnestu noorte purjutajatega kokkulepet ruumi minna saavutada. Siis kasutatakse nende suunamist nn märgistatud alasse, näiteks Pirogovi platsi.
Selle sammu eesmärk on ikkagi kontrollida olukorda, mitte aga anda õigust ebaseaduslikuks käitumiseks.