Andres-Teet Merisalu: Holmi kergliiklussild – jalgrattaliikluse sõlmpunkt

Andres-Teet Merisalu

FOTO: SCANPIX

Praegu ei ole Tartu südalinnas korralikku kergliiklussilda. Nõuetekohased jalgrattateed on Turusillal ja Vabadussillal, mis mõlemad jäävad kesklinna äärtesse. Samas on näiteks Turusilla kergliiklustee südalinnaga korralikult ühendamata ega moodusta terviklikku süsteemi.

Südalinnas asuvad Võidu sild ja Kaarsild ei ole paraku kumbki jalgrattaliikluseks eriti kohased.

Jalgrattaga Võidu silla ületamist on võrreldud kamikaze-trikiga: jalgrattarajad puuduvad ning neid pole sinna võimalik ka tekitada, samuti on kõnniteed väga kitsad. Ka jalakäijana ei ole meeldiv selle ebamugavate treppidega ning mürast, heitgaasidest ja talveperioodil autorataste alt pritsivast porist täidetud silla ületamine.

Kuigi Kaarsild on praegu põhiline südalinna kergliiklust koondav sild, tuleb seda pidada hädavariandiks. Kaarsild on liiga kitsas, järskude tõusudega ning ülekoormatud: ühe meetri laiustelt järskudelt kaldteedelt peab käima nii lapsevankrite, jalgrataste kui ka ratastoolide liiklus korraga mõlemas suunas, lisaks veel jalakäijad.

Seega oleks Tartu südalinna vaja rajada korralik kiire jalgrattatee üle Emajõe.

Äratamist vajav Holm

Seda võimaldaks Holmi kergliiklussild. Uus sild tuleks siduda juba olemasolevate ja kavandatavate kergliiklusteedega ühtseks mugavalt kasutatavaks võrgustikuks.

Silla juurest kulgeksid pidevad kergliiklusteed kõikidesse linnaosadesse ja linnast väljuvatele kergliiklusteedega maanteedele. Sellise silla puudumine ja teedevõrgu lünklikkus on põhjused, miks jalgratta kasutamine ei ole praegu veel nii populaarne.

Holmi silda tuleks vaadelda ühe keskse lülina Tartu linna lõuna- ja põhjasuunda läbivatest olemasolevatest ja perspektiivsetest jalgrattateedest.

Südalinna Uueturu-Küüni tänava kergliiklusteede nn suurde risti koonduksid ülikooli Maarjamõisa tehnoloogia- ja meditsiinilinnaku, Tammelinna, Karlova ja teistest lõunapoolsetest linnaosadest, lähivaldadest ja maanteedelt tulevad kergliiklusteed. Maarjamõisa otseühenduse jaoks tuleks kohandada ka Vanemuise tänav jalgrattaliikluseks koos läbiminekuga raudtee alt (või pealt).

Keskne katkematu kergliiklustee jätkuks südalinnas Uueturu tänaval ning kulgeks üle Holmi silla Ülejõe linnaossa. Seal hargneksid suuremate kergliiklusteede suunad Holmi ja Ülejõe pargis vastavalt Piibe (Jõgeva), Narva ja Räpina maantee suundades, ühendades südalinnaga kõik Ülejõe asumid.

Avaneks kiire ja mugav lisavõimalus ka Annelinnast südalinna jõuda. Võidu silla alt mööda jõekallast läbi pääsemiseks on juba praegu planeeritud uute, laiemate kõnni- ja jalgrattatee tunnelite rajamine teetammist läbi. Südalinnaga seotakse rajatava ERMi peahoone ja kogu Raadi arenduspiirkond.

Uueturu tänavale ja Holmi sillale koonduv kergliiklusteede võrgustik järgiks suures osas praegu toimivat bussiliinide loogikat: peaaegu kõik liinid koonduvad samas kõrval Riia tänava alguse lõigul ning hargnevad seejärel mõlemal pool jõge eri suundades.

Meeldiv ja turvaline linnakeskus eeldab tiheda autoliikluse, jalakäijate ja kergliikluse selgemat eraldamist.

Kümme eelist

Kui tuua veel välja Holmi kergliiklussilla eeliseid teiste võimalike sillakohtade ees, siis saaks neid vähemalt kümmekond.

1. Paljude linnaosade ja asumite kõige sujuvam ja kiirem omavaheline ühendus läbi südalinna.

2. Kulgemine üle Emajõe aastasadu tagasi linna loomuliku arengu käigus välja kujunenud ajaloolisel marsruudil Uueturu-Holmi tänava joonel, mis oli aktiivses kasutuses 1957. aastani.

3. Optimaalne ühendustee Tartu Ülikooli üksuste ühendamiseks: Maarjamõisa tehnoloogialinnaku, kliinikute, Vanemuise tänava õppehoone, südalinna ja Ülejõe ühiselamute piirkonna vahel.

4. Võimaldab juhtida kiire kergliiklustee veidi eemale liiga rahvarohketest senise liikluse kitsaskohtadest Riia tänava alguses uue kaubamaja, Hansakeskuse ja vana kaubamaja kohale ehitatava ärikeskuse ees, samas tagades kergliiklejatele siiski nende hoonete ja kogu ülejäänud uue linnakeskuse juurde hõlpsa ligipääsu mõlemalt poolt jõge.

5. Võimaldab juhtida kiire kergliiklustee veidi eemale liiga rahvarohkest senise liikluse kitsaskohast Kaarsillal ja selle lähikonnas Raekoja platsil, samas tagades Annelinna suunalt tulevatele kergliiklejatele siiski mugava pääsu vanalinna (Fortuuna kaldapealse kergliiklustee Võidu silla alt läbi, Holmi sild, diagonaalis läbi pargi Küüni tänavale).

6. Kõige odavam ehitusmaksumus. Emajõgi on Holmi kohal kõige kitsam ning kaldad on juba kõrgendatud ja tugevdatud.

7. Holmi sild ja endise Holmi tänava koridori taastamine kasvõi ainult pargisisese jalutus- ja kergliiklusteena suurendaks tunduvalt seni ülejäänud linnaga vähe seotud ja seetõttu vähe kasutatava roheala (Atlantise, Narva mnt ja Võidu silla vahel) atraktiivsust. Eriti veel juhul, kui alale rajada noorte rulapark vms.

8. Holmi sild tekitaks Emajõe ääres paraja pikkusega jalutusringe (Kaarsilla ja Holmi silla vahel ning Holmi silla ja Turu silla vahel), kaldapealsete kasutus suureneks märgatavalt. Võidu silda kui ebameeldivat autosilda saaksid jalakäijad-jalutajad täielikult vältida.

9. Holmi silla valmimisel ei oleks vaja Kaarsilda lammutada ega asendada, nagu praegu arutatava kesklinna üldplaneeringu eskiis ette näeb. Holmi silla rajamisega Kaarsilla liikluskoormus väheneks ning see jääks peamiselt vanalinna ja Ülejõe linnaosa vahelise kohaliku liikluse kandjaks.

10. Holmi silla rajamisega kaoks esialgu vajadus täiendavate kergliiklussildade järele kesklinnas. Planeeringu eskiisis visandatud uued sillad (avaturu juures ning Kalevipoja kuju juures) ei hakkaks oma asukoha eripärade tõttu toimima linnaosadevahelise liikluse kandjana, vaid nende mõju jääks lokaalseks. Seetõttu oleks õige need märksa kallimad sillad ehitamata jätta ning see raha kokku hoida.

Natuke ka Kaarsillast

Praegu kavandatava kesklinna üldplaneeringu eskiisis 2030. aastani on mainitud võimalus, et Kaarsild lammutatakse ja asendatakse uue, teadmata tüüpi sillaga. Tundub siiski, et vähimagi remondi ja hooldamise korral kestab tugeva konstruktsiooniga Kaarsild veel kaua ega amortiseeru 2030. aastaks – vähemalt pole ühestki vastupidisest ehitusekspertiisist kuulda olnud.

Kaarsilla kui viimase poolsajandi Tartu ühe sümboli võimaliku lammutamise küsimus ning see, mida sinna sel juhul asemele ehitatakse, nõuab eraldi põhjalikku arutelu ja rahva mandaati, seda ei saa otsustada sadade muude asjade hulgas.

Kaarsilla võimaliku lammutamise vajadust põhjendatakse muu hulgas vajadusega rajada samale kohale uus kergliiklussild.

Põhimõtteliselt ei ole õige koondada kogu südalinna läbivat transiitset (linnaosadevahelist) kergliiklust ainult ülekoormatud Kaarsilla asukohale. Kiiret sujuvat liikumist segavad seal praegu ja edaspidigi paljud piirkonnas aset leidvad suurüritused, turistirühmad jne, samuti Raekoja platsi poolse sillaesise koondumisala väiksus, jõekallaste suhtes liiga järsk pealesõit.

Tagasi üles