/nginx/o/2013/09/03/2008616t1hb538.jpg)
Diskussioone selle üle, kui palju võib laboris elu luua, on käinud aastakümneid ja meelsused ajas muutuvad, ütles praegune riigikontrolör, Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli eksrektor professor Alar Karis.
Karis: arutelud laboris elu loomise eetilisuse kohta on käinud aastaid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Karist nimetatakse kloonimise temaatika Eestisse toojaks ja 1990. aastatel töötas ta selles vallas nii Saksamaal, Suurbritannias kui Hollandis, tema oli ka selle transgeense labori üks loojaist, kust nüüd kasvas välja kloonvasikas Juuni, vahendas ERR Uudised saadet «Aktuaalne kaamera. Nädal».
Karis ütleb, et diskussioone selle üle, kui palju võib laboris elu luua, on käinud aastakümneid ja meelsused ajas muutuvad, ka nimetatud transgeense labori algne eesmärk oli teha alusteadust.
Karis toob näiteks katseklaasiviljastamise, mille algusaegadel käis kõva vaidlus, kas tegemist pole liialt loodusseadustesse sekkumisega, tänapäeval võetakse aga seda tegevust kui tavalist nähtust.
«Eelkõige on alati küsimused, mis on järgmine samm, ma võin ju näite tuua kasvõi organdoonorlusest: nüüd on ju teatavad katsed, mis tehakse, et loomorganismi muuta selliseks, et on võimalik temalt organeid võtta ehk humaniseerida, et ta ei tõukaks organeid ära, sest inimesed vajavad neid pidevalt, Ameerika riigis üksinda on kümneid ja kümneid tuhandeid organeid vaja,» nentis Karis.