Teater erineb vaid veidi hullumajast

Postimehe toimetuses aastal 1892 tögavad Juhan Liivi (vasakult, Piret Kuub) tema vanemad kolleegid Karl Eduard Sööt (Urmas Kalla) ja Ado Grenzstein (Erlend Kollom). Foto: Sille Annuk

Vaene Juhan Liiv! Teda kui algajat ajakirjanikku narrivad ja löövad jalaga tagumikku vanemad kolleegid Eduard Vilde, Karl Eduard Sööt ja Ado Grenzstein. Hull lugu küll, paras esitamiseks näitemänguna hullumajas.

Näitemänguselts Vilde Teater ärkas uuele elule vanemuislase Raivo Adlase käe all Oskar Lutsu «Tagahoovis» esietendamisega aastal 2004 ühes Karlova tagahoovis. Luts oli sealt omal ajal kirjanduslikku ainest ammutanud.

Vilde Teatri 50. aastapäevaks on Raivo Adlas lavastanud Veiko Märka näitemängu «Tabamata pisuhänd», mis on samuti oma mängukohaga mõneti seotud.

Nimelt on see harrastusnäitlejate trupp saanud peavarju Tartu pensionäride ühenduse Kodukotus allüürnikuna endises psühhiaatriahaiglas Staadioni 48. Hullumajas, nagu seda rahvasuus on hüütud.

Peast segi

«Mille poolest erineb teater hullumajast? Hullumaja direktor ei ole peast segi,» viskas Adlas nalja.

Peast segi tüüpe mängivad mõnedki farsi «Tabamata pisuhänd» näitlejad. Näiteks Piret Kuub, kes kehastab Juhan Liivi, ja Jaan Sudak, kelle üks rolle on olla vaimselt hälbinud pianist Leo Saalep.

Metsa poole on ka usufanaatikud Viisk (Veiko Saago), Köis (Leo Her­nits) ja Õlekõrs (Tõnu Kolju) koos oma jüngritega.

Autor on näidendis ajaloolise ainestiku ja kirjanduslikud luulud hullupööra segamini keeranud. Nii näiteks ei olnud Juhan Liiv aastal 1892 ametis Postimehe toimetuses, vaid mujal, nagu on lugeda kas või raamatust «Postimees 1857–1907. 50-aastase kestuse mälestuseks» (ilmunud 1909).

Seal on kirjas, et Liiv töötas 1891–1893  Olewiku toimetuses, «kus ta 15 rubla kuupalgaga suurema osa toimetuse töösid ära pidi tegema». Kirjutatud on ka tema nõdrast tervisest, mistõttu tal tuli elada «wahel närwikliinikus».

Parun Eberhardt Rostfrei von Edelstahli ja Vestmani osas on Matti Linno, kes väljaspool teatritegemist on muu hulgas Kodukotuse juhatuse liige. «Siinsamas haiglas on olnud ravil Juhan Liiv ja palju teisi tuntud inimesi,» kinnitas ta.

Vaimuhaigla lõhn

Kas vaimuhaigla aura ei sega Kodukotust või Vilde Teatrit? «Ei sega,» ütles Linno. «Aga haiglalõhn on majast väga visa välja minema.»

Esimesed haiglaleha asendamised teatrihõnguga võtsid vildelased hullumajas ette koos Roman Baskiniga, kes tegi selles hoones suve hakul proove «Augustikuu teemajaga». Etendused Varbuse hobupostijaamas said kriitikutelt kiita.

Septembris olid samas haiglahoones mõned Anton Tšehhovi «Kirsiaia» etendused, mille Vilde Teatris lavastas Liisi Tegelmann.

Adlase andmetel on «Tabamata pisuhända» kutsutud mängima juba mõnda kirjanikega seotud muuseumisse ja valdade rahvamajadesse. Järgmised etendused on 4., 6. ja 7. novembril aga ikkagi hullumajas.

Lavastaja palus lugejatele teada anda, et Juhan Liivi osatäitjat Piret Kuube on tabanud keerulise ladinakeelse nimega haigus, mistõttu võib kolmapäevane etendus ära jääda. Esietendusel laupäeval suutis Kuub siiski haigusest ennastsalgavalt üle olla.

Vilde Teater ja Staadioni 48
• Vilde Teater tähistab oma 50. aastapäeva etendustega arhitektuurimälestisena arvele võetud hoones Staadioni 48 (pildil).
• Hoone ehitati 1878 psühhiaatriahaiglaks.
• Vilde Teatri eelkäijaks oli aastal 1947 ametiühingute nõukogu kultuurihoonesse asutatud näitering, mis sügisel 1959 sai nimeks Eduard Vilde nimeline rahvateater.