Kas Vanemuise ees peaks olema väljak?

Kesklinna üldplaneeringu eskiisi arutelule kogunes rohkelt huvilisi, arutelu juhtis planeeringuteenistuse juhataja Indrek Ranniku. Foto: Margus Ansu

Kesklinna tuleviku arutelu kujunes teisel katsel hoogsaks, ettepanekuid ootab linn ka edaspidi. Kas Vanemuise ja uue kaubamaja vahel peaks olema väljak või majad, oli üks küsimustest, kus kesklinna üldplaneeringu eskiisi arutelul läksid arvamused selgelt lahku, aga samasuguseid küsimusi oli veel palju.

Samavõrd tekitas väga erinevaid arvamusi kava hoonestada Toome serv Jakobi tänava ääres, samuti parkimine ja muu liikluskorraldus.

Arutelu kolmapäeval pärast lõunat oli hoopis teisest puust kui esimene avalik arutelu 26. augustil, mil rahvast oli saalis hõredalt. Nüüd oli kuulajaid ja kaasarääkijaid nõnda palju, et linnaplaneerimise osakonna nõupidamiste ruumis polnud kõigile istekohti ja mõned kuulasid ka uksel seistes. Kirja sai 59 osalejat.

Kes otsustas?

Arutelu algus oli rahulik. Esimeste seas küsis kunstiloolane Enriko Talvistu, kes küll pani paika hoonete väärtuse hinnangud, mille alusel edaspidi lubatakse või ei lubata hoone välisilmet muuta. Miks Vallikraavi tänava otsa pangamajadest vaid Hansapangale rajatud maja on väärtuslik, kaks ülejäänud mitte. Kes nii otsustas?

Ranniku vastas: ametnikud.
Jutuks võeti ka planeeringuala piirid: Pepleri tänav ja Toome-tagune pole mingi city või downtown, ega ka Punga tänav.

Linnakodanik Kalle Kulbok haaras kinni lausejupist, et turu alla tuleb parkla, kui kellelgi on huvi teha: «Kas see keegi puudutab olümpiakomitee esimeest ja aatekaaslasi?»
Ranniku vastas, et turu ala on linna omand ja arendamisega tegeleb linn. Soov on linna tihendada ja et parkimine koliks hoonesse.

Sotsiaaldemokraat Tõnu Ints uuris, kuidas planeeringus suhtutakse Emajõkke.
«Väga romantiliselt,» vastas Ranniku ja jätkas, et paadimeestel on lastud joonistada sildumisalad, kuhu saab paigutada väikealuseid. Näidatud on alad, kuhu saaks ehitada kaid.
Talvistu kommenteeris, et paadisillad on kavandatud jalakäijate promenaadide äärde, aga paadi juurde minnakse ju autoga.

Pika tänava läbimurre

Pikem vaidlus oli Pika tänava läbimurde tarvilikkuse või tarbetuse üle. Ametnike ettepanek on sellest loobuda, sest liiklusanalüüside järgi pole selleks tarvidust, pealegi oleks Meltsi­veski veehaaret arvestades kaunis võimatu ühendada Pikka tänavat Ujula tänavaga.

Teemast võttis tuld keskerakondlane Vladimir Šokman: miks me räägime, et Vene ringilt ei saa Ujula tänavale, seal on ju tänav? Kui meie ei tee, teevad uued inimesed ära. Kvis­sen­talist ei pea sõitma Puies­tee ja Narva maantee kaudu, kui võib sõita otse sildade juurde.

Linnainsener Mati Raamat pakkus, et siis tuleks ehitada üle endise Meltsiveski tiigi sild.
Supilinlane Mart Hiob palus protokollida, et jäetakse ära läbimurre Võidu sillalt läbi Fortuuna kvartali Raatuse tänava suunas, sest selle järele pole vajadust. Talvistu oli samas paadis: «Vene võim tegi Raatuse tänava 1819. aastal prospektina ei kuhugi ja meie tahame teha sellest magistraaltänava?»

Parkimismured

Mitme nurga alt võeti üles parkimine, mis üldplaneeringu järgi suunataks jõuliselt parkimismajadesse ja vanalinnast ära. Keegi mees tundis huvi, kas vanalinna elanikud on rõõmsad võimaluse üle jätta auto eemale ja kõndida koju.

Ranniku vastas: «Inimesel on valida, kas ta ostab korteri kesklinna, teades, et seal ei saa parkida, või ostab kesklinnast eemale. Kas Tallinna vanalinnas on iga maja ees võimalik parkida, kui sul on korter? Siin on kaks leeri: on inimesi, kes ütlevad, et elu, see on auto, teised räägivad, et on ka muid võimalusi.»

Ajaloolane Andres-Teet Merisalu võttis üles mure Vanemuise ülemise parkla täisehitamise pärast: kuhu siis raamatukokku ja teatrisse tulijad auto jätavad? Ranniku vastas, et hoone alumistele korrustele on ette nähtud parkimine.

Kulbok küsis, kas hoonealused parklad ei tähenda, et seal pargivad konkreetse hoone inimesed. Kui ongi linnaparkla, siis haldab Europark, kes võtab ka õhtuse aja eest tasu?

Ranniku vastas, et planeeringus on näidatud hooned, kuhu tuleb parkimiskohti rajada enam, kui hoone ise vajab, aga tasumise kohta ei oska ta midagi öelda.

Linnakodanik Jaan Muna heitis linnale ette uimerdamist, sest Ekraani kino kõrvale tühermaale on jäänud rajamata parkla, kuhu võiks mahtuda isegi 500 autot.

Enriko Talvistu võttis üles teema, kas Võru ja Tähe ristis on vaja hoida ühekorruselisi puust lobudikke, nende asemel võiks olla korralik maja. Kasvõi politseile.

Seepeale ärritus muinsuskaitsja Mart Siilivask: «Seal on väga palju 19. sajandi hoonestust. See pole lobudike piirkond. Palun Enrikol ajaloolisi väärthooneid mitte nimetada lobudikeks.»

Uueturu pargi hoonestamine

Merisalu võttis kaitsta Vanemuise ja kaubamaja vahelist Uueturu parki: «Mina küll pooldan kesklinna tihendamist, aga seda krunti ma ei hoonestaks, jätaks linnaväljakuks, nagu see praegu on.»

Linnaarhitekt Tõnis Arjus aga selgitas, et loogiline oleks hoonestada, sest praegu mõjub see park nagu kaubamajaesine väljak. «Kaubamaja oma sammastega näeb välja nagu tempel, aga see pole niivõrd oluline maja. Templi roll peaks olema hoopis Vanemuise teatril. Kui me selle ala hoonestame, siis kaubamaja muutub tavaliseks majaks teiste vahel.»

Jakobi tänava serva hoonestamine, ainult ülikoolile vajalike hoonetega, sünnitas samuti vaidlusi.

«Mis looduskaitsealune park? Matteus istutas ühe puuderivi ja keegi pani ühe kivi, et tuleb teadlaste aumüür. Need on varemed, mis on tasandatud tänavast kaks meetrit kõrgemal,» rääkis Talvistu.

Ranniku jätkas, et vaatesektorid Toomele jäävad nii Laiast tänavast Krooksu pubini, vana keemiahoone juurest ja ka kogu Pirogovi platsi laiuselt, mida ei lubata hoonestada.

Ranniku lisas, et keskkonnaamet on Jakobi serva hoonestamise vastu, aga linn tahab siiski rahva arvamust teada.

Hiob küsis, miks ei või seal olla kunstimuuseum.

Looduskaitsja Marju Silvet tundis huvi, miks ei võiks linn osta kooli või lasteaia rajamiseks Tähe 4 krunti, mida ülikool müüb. Ranniku vastas, et linnal ei ole selleks raha, kuigi krunt on ahvatlev.

Emeriitprofessor Ilmar Pihlak märkis koosoleku lõpuosas, et planeeringusse on joonestatud järgmise poolsajandi ehitusmaht ja mõistlik oleks ehitamist jõulisemalt mingitesse piirkondadesse, näiteks Fortuuna kvartalisse, suunata, et tekiks ansamblilisus.

Ranniku hindas eile, et arutelu oli väga huvitav. Peale selle on arvukalt laekunud ettepanekuid inimestelt, kes aruteludes ei osalenud. Need arvamused koondab linnavalitsus ülevaateks lähinädalail.