Kirjanikust poeg jätkab kunstnikust isa näitusi

Jaan Malin. Foto: Margus Ansu

Kirjanik Jaan Malin on avaldanud kogumikus «Veel» luuletuse, kus ta meenutab jalutuskäike ja vestlusi isaga. Nüüd on ta võtnud käsile kunstnikust isa Ilmar Malini algatusel loodud kunstirühmitise Para elustamise.

Eile tuli Jaan Malin Narvast. Ta käis toomas parasürrealistide näituse «Paranorm» töid, mida on kümnelt kunstnikult ühtekokku 46. Kõige rohkem on maali, kuid esindatud on ka graafika ja skulptuur.

Parasürrealistide tööd olid enne Tartu lastekunstikooli ja Vanemuise kontserdimaja fuajeesse jõudmist Jõhvis ja Narvas.

Keskteest väljaspool

Jaan Malin on arvamusel, et Para on kogu aeg olnud kunsti keskteest väljaspool. Seetõttu pidas ta ka õigeks viia esimesed Para taaselustamise näitused tänavu väljapoole kultuurilisi ja poliitilisi keskusi Tallinna ja Tartut.

«Ja ma leidsin, et Jõhvile ja Narvale võiks rohkem kultuurilist tähelepanu pöörata,» lisas ta.

Näituse nimi «Paranorm» kujunes rühmitise nimest ja vajadusest olla ühtviisi mõistetav nii eesti kui ka soome keeles. Nimelt viib kuraator Jaan Malin väljapaneku Tartust jaanuaris, veebruaris, märtsis kolme kohta Soomes – Keravasse Helsingi lähedal ning Tamperre ja Raisiosse Turu lähedal.

Esimest korda oli rühmitise Para väljapanek Tartus kunstimuuseumis siis, kui üks nüüdne «Paranormis» osaleja Kristina Viin oli viieaastane.

«Paral olid kindlad liikmed ainult üsna alguses, kui rühmitis pandi kirja kui Kunstnike Liidu sektsioon,» meenutas Jaan Malin. «Pärast võeti vastu seisukoht, et Paral kindlaid liikmeid ei olegi, on need, keda kutsutakse näitusest osa võtma.»

Muu hulgas ajendas Jaan Malinit näitust tegema asjaolu, et mõned nooremad kunst-nikud ei teagi, mida see Para

õigupoolest endast kujutab, ja et selle alusepanijad olid Il-

mar Malini (1924–1994) kõrval ka nüüdsel näitusel esine-

vad Jüri Palm (1937–2002), Elo Järv (1939), Vello Vinn (1939), Enn Tegova (1946), Ahti Seppet (1953) ja Raivo Kelomees (1960).

Para ja Ilmar Laaban

Jaan Malini koostatud näitusekataloogi kaanel on kirjas, et «Paranorm» toob vaatajate ette parasürrealistide kunsti. Kunstiajaloost on teada küll sürrealism, ent mis on parasürrealism?

«Selle nimetuse ütles välja minu isa, kui oli kuulanud 1990. aasta näitusel Ilmar Laabani analüüsi,» meenutas Jaan Malin. «Video peal on näha, kuidas Laaban ütleb, et see näitus ei ole päris sürrealism, ja kuidas isa siis küsib, kas võib öelda parasürrealism, ja Laaban ütleb, et jah, nii võib küll öelda.»

Sürrealismi ja parasürrealismi erinevus seisneb Jaan Malini meelest selles, et klassikalisest sürrealismist Prantsusmaal 20. sajandi 20. aastatel on Para sürrealismis rohkem mõistuslikku alget.

Kirstina Viina looming on nüüdsel näitusel kuraatori sõnul klassikalisele sürrealismile oma jõulisuses ja seksuaalsuses lähedasem. «Mingis mõttes on ta väga alasti oma töödes. Minu meelest lisab ta Parale jõudu.»

Eespool nimetatud sürrealistlik luuletaja Ilmar Laaban (1921–2000) ei hoidnud loomingus samuti oma seksuaalsust tagasi.

Näiteks Laabani tänavu ilmunud palindroomide (eest taha ja tagant ettepoole üks ja seesama) kogumikus «Eludrooge edu-ordule», mille on koostanud ja toimetanud Jaan Malin, on ka selliseid nagu «Kliitorit üksi ise siis küti, roti ilk!», «Amelda ammega lust? Sulagem maadlema!» ning «Nii keni lõbunaisi anub õline kiin».

25 aastat nelikmaali

Jaan Malin rääkis näitusest «Paranorm», oma isast ja sürrealismist Tartus Postimehe kaminasaalis, mis asub Ülikooli ja Gildi tänava nurgamaja teisel korrusel.

Kaminasaali seintel on neli maali, millele Ilmar Malin on 25 aastat tagasi maalinud tollase toimetuse tellimusel Eesti ajakirjanduse ajalugu.

Päris sürrealistlike maalide hulka tema poeg neid ei liigitaks. «Kui isa neid tegi, pidas ta väga kindlasti silmas seda saali ja selle tõttu ta hoidis natukene ennast tagasi, et need pildid liiga sürrealistlikuks ei läheks.»

Need on Jaan Malini hinnangul umbes niisama palju sürrealistlikud kui zooloogiamuuseumi fuajee seinamaaling. «Ega selle kohta ka sürrealism ei saa öelda, kuigi seal on vabadust mõnes kohas rohkem näha. Ruum on suurem.»

Kui Ilmar Malin veel elaks ja kui elaks ka Ilmar Laaban, siis – mine tea – äkki lubaksid nad Postimehe kaminasaali maalineliku kohta ütelda parasürrealism.

Või vähemasti paraparasürrealism.

-------------------------------------------------------------

• Jaan Malin (1960) õppis Tartu 2. keskkoolis, lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli 1990 kaugõppes eesti filoloogina, töötas 1979–1986 kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonna vanemtehnikuna, seejärel on olnud vabakutseline.

• Tartu NAKi liige aastast 1982 ja juhatuse esimees 1987–1991. Kirjanike Liidu liige aastast 1993.

• Esimesed värsid ilmusid Loomingus 1981, debüütkogu «Mitu ühte» tuli trükist 1990. Tänavuses Loomingus nr 4 ilmus tema esimene näidend «Piht». Muu hulgas on koostanud ja toimetanud raamatuid sürrealistliku luuletaja Ilmar Laabani loomingust.

• On silma paistnud ka rahvaluule kogujana. Aastal 1998 pälvis ta esimest korda ja tänavu veebruaris teist korda Eesti Vabariigi presidendi rahvaluulepreemia. Muu hulgas kogub ta grafitit, salmikuid, anekdoote ja tudengifolkloori. Üsna sageli salvestab Eesti Kultuuriloolisele Arhiivile kultuuritegelaste esinemisi.

• Tallinna kirjanike maja musta laega saalis oli 5. novembril tema autoriõhtu, kus ta luges oma luulet ja kus teda küsitles Jürgen Rooste.

-------------------------------------------------------------

• Ilmar Malin (1924–1994) lõpetas Hugo Treffneri gümnaasiumi 1943, oli soomepoiss ja võitles ka Saksa sõjaväe eesti diviisis. Pärast vangistust Siberis lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi ning oli seejärel nii vabakutseline kunstnik kui ka maaliõppejõud.

• Kunstnike Liidu liige aastast 1957, rühmitise Para peamisi algatajaid aastal 1989.

• Kaks last: tütar Lea Malin (1957) on kunstnik ja Tartu lastekunstikooli direktor, poeg Jaan Malin (1960) on kirjanik.

• Näituse «Paranorm» (pildil kataloogi esikaas) põhiosa avatakse 20. novembril kell 18 Tartu lastekunstikooli galeriis Jakobi mäel ja teine osa 21. novembril kell 13 Vanemuise kontserdimajas.

• Sürrealismile keskenduv konverents algab 21. novembril kell 14 Tartu kirjandusmajas Vanemuise tänavas.