Vastukaja: laste ohutus on meie kõigi südameasi

Viimastel päevadel ajakirjanduses kajastatud traagiline juhtum tegi mind väga kurvaks. Usun, et seda mõistavad kõik, kes on näinud maantee ääres oma igapäevasel ohtlikul kooliteel liikuvaid lapsi.

Esmaspäeval jäi ValgaUulu maanteel Ala küla lähedal metsaveoki alla ja sai surma kooliteel olnud 14-aastane poiss. Avaldan kaastunnet hukkunud poisi perele, lähedastele ja koolikaaslastele.

Teises ajalehes kirjutati, et bussijuht jättis Lääne-Virumaal sõidukaardi koju unustanud ja piletirahata üheksa-aastase lapse bussist maha vaatamata sellele, et ta oli oma bussis seda last näinud igal koolipäeval. See lugu tegi mind nõutuks. Kas tõesti varjutab bürokraatlik lähenemine inimlikkuse!? Kas tõesti arvestame koolist välja jäävates tavaolukordades lastega liiga vähe!?

Tegelikult ma ei tahaks traagilisest õnnetusjuhtumist ja väikesest, kuid absurdsest vahejuhtumist üheaegselt rääkida. Ometi on neis mõlemas palju mõtlemisainet meile kõigile, eriti täiskasvanutele. Lapsel peab olema turvaline mitte ainult koolis ja kodus, vaid ka teel kodust kooli ning koolist koju.

Kutsun kõiki üles tähelepanelikkusele ja hoolivusele laste suhtes. Arvestagem sellega, et lapsega võib midagi juhtuda ja tema tähelepanu liikluses hajuda ning seda hoolikamad peavad olema täiskasvanud. Samuti tuleb seista selle eest, et alg- ja põhikool oleksid kodule võimalikult lähedal, või oleks väga hästi ja turvaliselt korraldatud koolitransport.

Peale liiklusreeglite võib laps unustada ka sõidudokumendi. Ometi ei tohi me seetõttu jätta teda ilma võimalusest ohutult koju jõuda.

On äärmiselt tähtis, et lapsevanemate kõrval hoolitsevad laste turvalisuse eest ka kõik teised täiskasvanud. Täiskasvanute hoolitsev ja murelik silm ning mõte peaks aga lapsega kaasas käima kakskümmend neli tundi ööpäevas ning seitse päeva nädalas.

Tõnis Lukas,

haridus- ja teadusminister