Päevatoimetaja:
Kelly Olesk
+372 739 0375
Saada vihje

Kiiskavad seinad, põrandaküte ja oh taevas, mis jubedus!

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Postimees tegi esimese retke meie koolide riietus- ja pesemisruumidesse 2004. aasta jaanuarikuus.Kunstigümnaasiumi dušid on selle ajaga veel rohkem rooste läinud.
Tartu Postimees tegi esimese retke meie koolide riietus- ja pesemisruumidesse 2004. aasta jaanuarikuus.Kunstigümnaasiumi dušid on selle ajaga veel rohkem rooste läinud. Foto: Margus Ansu

Mõni asi läheb ajaga paremaks, mõni aina viletsamaks – nii selgus taas Tartu nelja kooli riietus- ja duširuumidesse kiigates. On ideaalseid tingimusi, keskpära ja ka seda, mille peale peaminister Ansip hüüaks taevast appi.

Kui Tartu Postimees rohkem kui neli aastat tagasi külastas nelja juhuslikult valitud kooli riietus- ja duširuume, polnud meil põhjust suurtest edusammudest kehalise kasvatuse tunnist tulevate õpilaste pesemistingimuste parandamisel kirjutada. Pesta sai küll igal pool, kuid korralikud tingimused olid toona vaid ühel koolil neljast ehk Kivilinna gümnaasiumis.

Seekord põikasime sisse kahte tuttavasse kooli, Raatuse gümnaasiumi ja kunstigümnaasiumi, ning kahte tundmatute pesemisoludega õppeasutusse ehk Reiniku gümnaasiumi ja Veeriku kooli. Kahes koolis ikka oli, mida vaadata, nii heas kui halvas mõttes.

Reiniku gümnaasium

Vanemuise 48 hoones nühib sügisest 1.–8. klassis koolipinki Reiniku gümnaasiumi ligi 800 tüdrukut-poissi. Kaks riietus- ja duširuumi, poiste ja tüdrukute oma, on esimesel korrusel. Hoone keldris seinu purev majaseen, mis tervisekaitsetalituse ametnike kinnitusel pole õpilaste tervisele ohtlik, jõudis juba ammu ka poiste riietus- ja duširuumi.

Et kool pole linnalt laste pesemisruumide põhjalikuks kordategemiseks toetust saanud, tehti sel aastal riietus- ja duširuumides oma väikse rahaga nii palju kui võimalik. «Nüüd on tükk maad parem, meie riietus- ja duširuumid on üsna normaalsed,» hindas olukorda Reiniku gümnaasiumi majandusjuhataja Aare Voore.

Poiste riietusruumi pidevalt mahakooruva värviga seinte ülemine osa ja laed kaeti niiskuskinda OSB-plaadiga, sama materjal katab tüdrukute duširuumi laealust osa. «Muidu tuli siin igal aastal aina värvida,» märkis Voore.

Avarate riietus- ja duširuumide põrandad ning osaliselt ka seinad on kaetud vanade kivi- ja keraamiliste plaatidega, mis püsivad korralikult kinni. Ruumides on ka veneaegne ventilatsioon, mis pole aga kuigi tõhus. Mõlemas duširuumis on kolm dušši ja kraanikausid – pesta saab küll. «Mida vanemaks lapsed saavad, seda enam nad duširuumi kasutavad,» rääkis Voore.

Kuid majandusjuhataja tõdes, et arenguruumi on veel küllalt. Ideaalne oleks, kui neis ruumides oleks hea ventilatsioon, kui kõik torud saaks seina sisse ning duššidel oleks vett säästev liikumisandur.

Veeriku kool

Rohkem kui neli aastat tagasi viletsatest riietus- ja duširuumidest rääkides tõi Tartu toonane abilinnapea Georg Aher välja kaks kooli, Veeriku ja Raatuse gümnaasiumi.

Nüüd pole Veeriku koolis enam midagi häbendeda, sest 2005. ja 2006. aastal tehti Tartu linnalt saadud ligi 1,3 miljoni krooniga põhjalikult korda nii kolme korruse tualetid kui ka riietus- ja pesemisruumid. «Midagi luksuslikku meil siin pole,» ütles Veeriku kooli direktor Ruth Ahven tagasihoidlikult.

Mõistusega võttes polegi, kuid mõne teise kooliga võrreldes on küll: tualettide ning korraliku ventilatsiooniga riietus- ja duširuumide seinad on kaetud uute keraamiliste plaatidega, igal pool on uus sanitaartehnika ning vajalikud pisiasjad – vedelseep, kätekuivati ja kempsupaber. Tüdrukute kempsudes on mõnes kabiinis ka käsidušš – selgub, et tervisekaitse nõute järgi peavad koolide tüdrukute kempsudes need lihtsalt olema.

Mida korralikud tualetid ning riietus- ja duširuumid tähendavad, teab Ahven hästi: 2004. aastal kasutasid õpilased ainult riietusruume, pesemas ei käinud naljalt keegi. «Ega lapsi saanud sellepärast hukka mõista, olukord oli trööstitu,» ütles direktor. «Ja mis kasvatusest sa räägid, kui sellised olulised ruumid koolis ei kannata kriitikat.»

Veeriku kooli õpilased oskavad korralikke ruume hinnata. «Kui lastel on head tingimused, siis nad ei lõhu,» kinnitas Ahven. «Nad mõistavad, et kõik on neile tehtud ning oskavad seda hoida.»

Raatuse gümnaasium

Raatuse gümnaasiumi üks riietus- ja pesemisruum 2004. aasta alguses lausa hallitas, kuid nüüd on pilt seal rõõmsam. Kool on oma väikse rahaga nende vajalike kohtade seinad osaliselt katnud OSB-plaatidega ja ruume kõpitsenud.

«Normaalne, pesta saab,» hindasid oma riietus- ja duširuume parajasti kehalise kasvatuse tunnist tulnud kümnenda klassi kolm noormeest.

«Tasapisi remondime, kuid kooli väikse rahaga saame paremaks teha vaid pisiasju,» ütles Raatuse gümnaasiumi haldusjuht Riina Tombak. «Põhjaliku remondi jaoks meil oma rahast ei piisa.»

Põhjalikku remonti on vaja küll: riietus- ja duširuumides pole ventilatsiooni, vaja oleks uut torustikku ning väljavahetamist ootavad ka aknad, mille kaudu praegu ventilatsioon käib.

Kunstigümnaasium

«Oleme pidanud kogu aeg elama majanduskriisi tingimustes, Tartu linnal pole meie jaoks kunagi raha,» ohkas kunstigümnaasiumi direktori asetäitja majanduse alal Marju Lossmann.

«Lapime vaid auke,» kirjeldas Lossmann riietus- ja duširuumides tehtavat. «Paneme siia mõne uue ukse ja vanale uksele uue nupu,» lisas kunstigümnaasiumi direktor Peeter Kikas.

Kool pole oma napi rahaga riskinud neis ruumides suurt remonti ette võtta, sest mine tea, ehk kukub mõni sein lihtsalt kokku, kui sellele iluravi hakkad tegema.

«Ainult sanitaarremont meid ei aita,» kinnitas Kikas. «Siin on vaja asi suurelt käsile võtta.» Kevadise hinnapakkumise järgi oleks kulunud kooli nelja riietus- ja duširuumi põhjalikuks remondiks 1,3 miljonit krooni, mida koolil mõistagi polnud.

«Mis neist duširuumidest rääkida, kui meil on tegemata palju tähtsamadki asjad,» ärritus Lossmann. «Näiteks neljast korrusest vaid kahel on klassides uus korralik valgustus. Kempsudele oleme vaheseinad teinud, kuid kõik muu on seal vana. Käsiduššidest ma ei räägigi! Tervisekaitsetalitus teeb meile muudkui ettekirjutisi, saadme need linnavalitsusse...»

Kogu kool vajab kapitaalremonti, kinnitas Kikas. Millal see tuleb, ta aga ei tea: esimest korda pidi suur remont algama 2003., siis 2005. ja siis 2007. aastal... «Järgmisel aastal pidime linnalt saama rohkem raha, kuid kuuldavasti on see summa siiski kokku kuivanud,» märkis direktor.

Üks hea uudis kunstigümnaasiumil siiski on: tuleval aastal on linn lubanud korda teha kooli staadioni. Paraku satuvad sealt tulevad lapsed oma pesemisruumis jälle sügavasse vene aega. Tegelikult veel hullemassegi, sest võrreldes kooli algusajaga on pesemisruumides praegu dušše veel vähem.

Kommentaarid
Tagasi üles