Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Esimese tunni otsus mõjutab last kogu elu

Kui ema viibib operatsioonitoas, asetatakse laps isa kõhule. Lapse ja vanema nahk-naha-kontakt on lastearstide ja ämmaemandate meelest mõlemale poolele ülivajalik kogemus. FOTO: Erakogu

Ämmaemand Evelin Gross naudib kõige enam neid hetki, mil ta saab vastsündinu asetada ema või isa kõhule ning jälgida, kuidas laps tasakesi pead nihutades oma vanemale esimest korda otsa vaatab.

«See silmside on nii hämmastav,» sõnab Tartu Ülikooli naistekliiniku ämmaemand Evelin Gross. «Ei ole vaja võõraid käsi, ei ole vaja mingit pakkimist, just ema kehasoojus on lapsele õige. Ema südamelöögid on lähedal, see kohtki seal kõhul on ju lapsele tuttav.»

Last ei ole vaja isegi mitte pesta, piisab kuivatamisest. Bakterid, millega laps vanema kõhul kokku puutub, on tema kodu bakterid ega ole ohtlikud. Kõik lapsega tehtavad protseduurid võivad oodata. Ainus, millega oodata ei maksa, on teaduskeeles öelduna nahk-naha-kontakt.

Ei müüt ega uskumus

Turva- ja lähedustunne aitavad lapsel edaspidi hästi kasvada. See ei ole müüt, vaid teaduspõhine fakt, millele Evelin Gross oma magistritööd tehes taas kinnitust leidis.

Juhul, kui laps sünnib keisrilõike teel ja ema alles lamab operatsioonisaalis, ei maksa lapse elu esimesi minuteid siiski mitte raisku lasta.

«Tartu lastearstide Maie Veinla ja Heili Varendi julgustusel oleme sel puhul kasutanud isa,» räägib Evelin Gross edasi. «Panemegi isa otse sünnitusvoodisse ja palume tal ülakeha paljaks võtta.»

Laps asetatakse isa kõhule samamoodi, keha keha vastu. Vahel võivad issid olla natuke jahmunud, aga arstid ja ämmaemandad on nad välja koolitanud.

«Öelge mulle, milline isa loobuks sellest, kui me ütleme talle, et see on ta lapsele parim!» räägib Evelin Gross. «Ma olen vaid õnnelikke isasid näinud. Ja nad saavad kohe isaks!»

Kui juhtub, et isa ei ole sünnitusmajja veel jõudnud, siis sobib Evelin Grossi sõnul nahk-naha-kontaktiks ka vanaema.

Evelin Grossi magistritöö uuris lapse üsasisese ja esimese elupoolaasta kasvu mõjutavaid tegureid.

Tulemused näitasid, et 65 protsenti lastest, kes said tunni ja kauemgi pärast sündi ema kõhul lamada ja seal esimest korda rinda imeda, toideti rinnaga rohkem kui 3 kuud.

On seletamatagi selge, miks rinnapiim on hädavajalik. Aga on veel üks nüanss, millele ämmaemand Evelin Gross praegu tähelepanu juhib – rinnapiimaga on võimatu last üle toita.

Rahvatervishoiu tõsine väljakutse on kroonilised haigused ja nende ennetamine. Et enamikul juhtudel on tegemist komplekshaigustega, siis on nii üksikute riskide kui nende koostoime väljaselgitamine raske.

Evelin Grossi sõnul on viimasel paaril aastakümnel hakatud senisest enam tähelepanu pöörama krooniliste haiguste programmeerumisele looteeas. Uuringud tõendavad, et kasvupeetusega vastsündinutel on suurem risk haigestuda täiskasvanueas südame- ja veresoonkonna haigustesse ning teise tüübi diabeeti.

Just väiksena sündinud lapsed on hiljem sagedasti ülekaalulised. Neil on soodumus rasvumisele ning sellest tulenevatele haigustele. Põhjuseks peetakse liiga kiiret kasvuiivet imikueas.

Kogukonna surve

Evelin Grossile on imetamine äärmiselt südamelähedane teema.

«See võti, miks naine toidab oma last rinnaga või miks ta loobub, on tegelikult väga palju meie, ämmaemandate kätes,» räägib Gross. «See ei nõua lisakulutusi, vaid ainult head sõna, näpunäiteid. Ja sel on nii kaugeleulatuv mõju!»

Ema on sageli oma sugulaste, vahel ka meedikute surve all. Kõik muudkui korrutavad: ta on sul nii väike, sa pead talle juurde hakkama andma!

«Kindlasti aitab imetamise professionaalne nõustamine, seda jagavad Tartus Terje Arula ja Juta Ernits,» tuletab Evelin Gross meelde.

«Aga emal ei jätku teinekord energiat selle nõu otsimiseks, ta jääb üksi. Siis oleks abi sõbrannade käruklubistki või kellestki, kellele vigiseda. Vahest on vaja lihtsalt kuulda, et teed kõike õigesti ja sa oled väga tubli,» sõnab ta.

Magistritöö

• TÜK naistekliiniku ämmaemand Evelin Gross kaitses magistritöö «Rasedusaegselt ja sünnijärgselt toimivate tegurite seos lapse üsasisese ja esimese elupoolaasta kasvuga».

• Rinnapiimaga toitmise jätkupidevusele mõjuvad negatiivselt rinnapiima asendajate andmine, vanemate madal haridustase, ema suitsetamine ja nahk-naha-kontakti puudumine.

• Evelin Grossi magistritöö on üks osa naistekliiniku ning Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi professori Maris Laane uurimisrühma tööst, mis uurib platsentas sünteesitavaid kasvuhormoone.

Tagasi üles
Back