Helvi Jürisson on kirjutanud virna raamatuid lastele ja täiskasvanutele. Väga oluline Eestile on ka tema kui ema panus ta on ilmale toonud lastekirjaniku Kerttu Soansi ning teatri-, kirja- ja muusikamehe Peeter Volkonski.
Kirjanik Helvi Jürisson kasvatas üles geeniused
Nii et Helvi Jürisson peaks päris tõsiselt kaaluma oma kolleegi Leelo Tungla naljatamisi pakutud soovitust kirjutada käsiraamat «Geeniuste kasvatamise iseärasused».
Soovitaja ise ei saanud teisipäeva õhtul Tartu kirjandusmajas Helvi Jürissoni 80. sünnipäeva tähistamisel viibida, sest «kuidas saab sõita Tartusse, kui kõik teed viivad Rooma». Tema läkituse luges ette Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna esimees Berk Vaher.
Helvi Jürisson leidis peaaegu kaks aastat tagasi tee Tartusse, et kolida «Kerttust kahjuks kaugemale, aga Peetrile õnneks lähemale». Muide, Annelinnast on poja poole Tammelinna linnulennult veidi üle kolme kilomeetri.
Tallinn, Keila ja Tartu
Tallinnas ja Keilas suurema osa oma senisest elust veetnud kirjanik on harjumas eluga Emajõelinna viiekorruselises majas, kuigi igatseb taga oma aeda ja koera. Tartu on talle siiski tuttav, sest ta viibis siin õpingute ajal ja lahkus siit pool sajandit tagasi, kui oli lõpetanud arstiteaduskonna.
Tartus koos temaga tudengielu elanud pedagoogikaprofessor Inge Unt meenutas sedagi, kuidas 1953. aastal tekitas suurt elevust Werneri kohvikus Helvit otsimas käinud helilooja Andrei Volkonski (14. veebruar 1933 veits 15. september 2008 Prantsusmaa). Ta viis nägusa noore arsti endaga Moskvasse abikaasaks kaasa.
Helvi Jürissoni poeg Peeter ja esimene luulekogu «Mägedes sünnivad pilved» nägid vastavalt ilmavalgust ja trükimusta aastatel 1954 ja 1961 Tallinnas. Esikkogu ilmumisega samal aastal sündis arstist poetessi ja graafik Olev Soansi (1925 Tallinn 1995 Keila) perre tütar Kerttu.
Tartusse kolimine on Helvi Jürissoni õhutanud luuletama senisest rohkem. Tema uusi luuletusi ilmus ühes tänavukevadises Loomingus.
Sealhulgas on kimp «Minu lastele», milles on ka järgmised read: «Tegelikult on nii:/ olen ütlemata rõõmus,/ et olen
s e l l e poisi/ ja s e l l e tüdrukuga/ nende algusest peale/ tuttav olnud.»
Kirjandusmajas meenutas see poiss oma lapsepõlve muusikalisi elamusi. Muu hulgas sai ta neid kodus pianiinol Beet-hoveni sonaate mängiva ema jalgade juures. See tüdruk tuletas meelde, et ema kõneles korralikus emakeeles isegi pahandamise ajal.
Valmib raadiosaade
Luulelise ja muusikalise (Sven Grünberg ja ansambel 3 Pead) koosviibimise kirjandusmajas jäädvustas Maris Johannes. Ta annab salvestist kuulata Vikerraadio «Luuleruumis» esimest korda 16. oktoobril vastu 17. oktoobrit kell 0.05.