Vihm tegi kartulile vähem kurja kui teraviljale

Saare-Anni talu abilised Liina Padar (vasakul) Margit Birnbaum ja Malle Tolmats (seljaga) lasid möödunud nädala lõpus kartulikombaini lindi ääres kätel käia, sest iga vihmata päev on maainimestel saagikoristuse ajal väga hinnas. Foto: Margus Ansu

Saare-Anni talu kartulikombainis põllu ühest otsast teise sõitval kolmel naisel pole aega mokalaata pidada, sest vihmade vahepeal tuleb päästa mis päästa annab. Samamoodi rabavad teisedki põllumehed.

«Saak on üsna hea, aga kartul on väga porine,» ütles Ülenurme vallas Külitsel asuva Saare-Anni talu põllul korraks kartulikombainiga saaki ootavate kärude juurde põiganud abiline Liina Padar.

Kaks tonni kartulit veeres kombaini punkrist kiiresti kärusse ning Liina Padar ja ta kaks kaaslast sõitsid ruttu uuele vaole. Saare-Anni talus oli eelmise nädala lõpus 25 hektaril kasvanud kartulist võtmata kolmandik.

Kartuli pärast Saare-Anni talu peremees Einar Saar väga ei muretsegi, sest sellega on aega oktoobri keskpaigani. Peremeest teeb murelikuks koristamata raps, mis kipub juba pudenema. «Teravilja sain kätte, aga ilm ei lase rapsi ära võtta,» rääkis ta.

Saare-Anni kartulisaak on tänavu keskmine: hiline sort Laura andis küll 50 tonni hektarilt, kuid talu keskmine kartulisaak on siiski poole väiksem. «Vihm tegi oma töö kartuli kallal ära,» ütles Saar.

Kvaliteeti pole ollagi

Eriti kõva töö tegid augusti lakkamatud vihmad aga teravilja kallal, kaod on tohutult suured ja kvaliteeti pole septembris võetud viljal põllumeeste sõnul ollagi.

Nii on mõistetav, kui OÜ Heko Põld juhataja Heino Kõrgeperv ütleb, et püüab tuleviku suhtes olla optimistlik, kuid see on väga raske. «Olen üsna kaua põllumajanduses töötanud, kuid ühelgi varesemal aastal pole me pidanud rukkipõllust purustajaga üle käima ja nisu jahimeestele kinkima, nagu tänavu läks,» rääkis ta.

Heko Põllul jäi 190 hektaril kasvanud rukkist koristamata enamik ehk 150 hektarit. Luhta läks ka osa talinisust ning üle saja hektari otra ootab kuiva ilma. «Odrast üritan veel osa ära koristada, kergelt ma ei loobu,» kinnitas Kõrgeperv.

Osa vajalikust seemneviljast tuleb ettevõttel kevadel osta.

«Ees ootab keeruline aasta,» rääkis Kõrgeperv. «Rahavood tuleb väga tõsiselt üle vaadata. On selge, et uued investeeringud jäävad ära. Tõsiselt tuleb mõelda ka sellele, kas osta hullumeelselt kallist väetist, mis maksab meil rohkem kui Soomes.»

Alatskivi ja Vara vallas põldu pidava Friendsland OÜ juht Tiit Nilson kinnitas, et vaatamata viletsale aastale tuleb liisingud maksta ja tulevaks aastaks väetis osta. Lisaks peab Friendsland soetama ka seemnevilja, sest oma põldudelt seda tänavu ei saadud – tera hakkas enne peas kasvama. Koristamata on ettevõttel veel paarsada hektarit ning Nilson kinnitas, et alla ta ei anna.

Hullumaja!

OÜ Kure Mõis võib end pidada aga tõeliseks õnneseeneks: nisu ja tritik saadi augusti alguse väheste ilusate ilmadega kätte. Aga Rannu kandis tegutsevatest kolleegidest rääkides märkis OÜ Kure Mõis juhatuse liige Marek Kõbu, et rukis läks neil aia taha: tera hakkas peas nii ägedalt kasvama, et ei kõlba loomasöödakski.

Piiritust saaks sellisest rukkist teha, kuid pole ostjat. «Tuleb otsida katel, kus selline rukis ära põletada,» ütles Kõbu.

Viletsamas seisus on Jõgevamaal asuv põllumajandusettevõte OÜ Puidukaubandus, kus Kõbu töötab tegevjuhina. Hukka läks paarkümmend hektarit talivilja, koristamist ootab ligi sada hektarit otra, millest pool saagist jääb põllule, sest vili on liiga läbikasvanud.

«Hullumaja,» võttis Kõbu olukorra kokku. «Eesti teraviljakasvatajad on raskes seisus. Euroopas olid tänavu head saagid, see lööb hinna alla.»

Eesti põllumeeste viljakilo omahind on tema sõnul tänavu kindlasti üle kahe krooni. Kuid need, kellel pole kevadel sõlmitud lepingut, saavad viljakilost vaid 1,5–1,8 krooni.

Muist vilja jäigi põllule

• Osaühingul Heko Põld (Puhja vald) oli teravilja ja rapsi all ligi tuhat hektarit. Hukka läks 150 ha rukist ja 100 ha talinisu. Sajal hektaril kasvavast odrast on väike lootus veel midagi saada.

• Friendsland OÜ (Alatskivi ja Vara vald) on ligi 1500 hektaril kasvavast teraviljast ja rapsist koristanud 1300 ha.

• Osaühingul Kure Mõis (Rannu vald) jäi 700 hektaril kasvanud teraviljast koristamata 50 ha otra.

• AS Tartu Agro (Tähtvere vald) sai suure hädaga ära koristada 290 ha rapsi. Teravilja all oli ettevõttel 1844 ha, millest 22 hektaril kasvanud rukis jäi koristamata. Reedel olid kombainid veel viljas.

• Haage Agro OÜ (Tähtvere vald) lõpetas teravilja ja rapsi koristamise tuhandelt hektarilt 1. oktoobril. 35 hektaril kasvanud rukis läks purustamisele, mitte salve.

• Osaühingul Männiku Piim (Haaslava vald) õnnestus möödunud nädala lõpuks oma 1050 ha kombainiga üle käia.

• Annikoru Agro OÜ (Konguta vald) pidi 370 hektaril kasvanud teraviljast põllule jätma 20 ha otra ja 10 ha suvinisu. Veidi enam kui sajal hektaril kasvanud rapsist oli reedel koristamata 70 ha.

• Osaühingul Puidukaubandus (Jõgevamaa, Palamuse vald) oli teravilja alla 600 ha. Nahka läks 20 ha talivilja ning on kahtlane, kas 100 hektaril kasvanud odrast ja 60 hektaril kasvanud kaerast enam midagi saab.

Allikas: Tartu Postimees