Eestis on alanud üleminek digitelevisioonile. Kuna kõikides Euroopa riikides on digitaalse televisiooni projekt riikliku tähtsusega, siis Eestis on samamoodi riik üheks huvipooleks, kes digitelevisioonile üleminekut veab.
Revolutsiooniline digitelevisioon
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimene põhjus riigi huviks on eelkõige seepärast, et eetrisagedused on riiklik ressurss. Kui analoogkanalite puhul on võimalik edastada vähem kui sada kanalit, siis digitaaltelevisiooni puhul on kanalite arv kuus kuni kaheksa korda suurem. Kõik sagedused ei ole kasutatavad, sest naaberriigid kasutavad samu sagedusi. Kaks naaberriiki ei saa kasutada ühte sama sagedust.
Teine põhjus digitaalsele levile üleminekuks on, et Euroopa Liidu normatiivid näevad ette hiljemalt 2012. aastaks kõigi Euroopa Liidu riikide üleminekut digitelevisioonile. Tehnoloogiliselt edumeelse riigi kuvandi kinnitamiseks on Eesti ülemineku kuupäeva lähemale toodud.
Üleminekuni kaks aastat
Kolmas põhjus on energia. Kaudselt maksab riigi elanik kinni analoogsaadete edastamise, kuna ühel sagedusel edastatakse vaid ühte televisioonikanalit. Kuna telesaatjad tarbivad väga palju energiat, siis ühest küljest on digitaaltelevisioon kokkuhoiupoliitika.
Neljas põhjus on pakkuda elanikele suuremat kanalite valikut. Kõigepealt luuakse digitaalseid kanaleid juurde ning kui analoogkanalid lõpuks suletakse, saab ka nende tühjade sageduste peale panna käima uued kanalid. Kui vanasti oli ühe sageduse peal üks analoogkanal, siis tulevikus saab kanaleid ühe sageduse peal olla kuus kuni üheksa.
Digitaaltelevisioonile üleminek toimub 1. juulil 2010. Pärast seda lülitatakse analoogkanalid välja ja edasi saab televisiooni vaadata kahel moel. Esimeseks võimaluseks on digiboksi soetamine ning antenni abiga õhueetris leviva digitelevisiooni vaatamine. Teine võimalus on kaablivõrgu operaatorite klientidel: kui klient on mõne kaablivõrguga liitunud, siis selle kliendi jaoks midagi ei muutu.
Kaablioperaatorite teenused jäävad täpselt samasuguseks nagu nad seni on olnud Elioni DigiTV jääb samaks, Starman jätkab analoogpakettide edastamist, sama on ka Telseti ning STVga. Kui kliendil on juba leping kaablioperaatoriga, siis muretsema ei pea. Lisaks operaatori poolt pakutud seadmetele pole mingit lisaseadet vaja juurde osta.
Probleem tekib neil inimestel, kes vaatavad praegu analoogtelevisiooni ilma ühegi operaatorita ning oma antenniga. Eestis on hetkel umbes 200 000 peret, kes vaatavad analoogtelevisiooni. Nendel inimestel on kaks võimalust: kas osta televiisori ja antenni vahele digiboks ja hakata vaatama digitaalsaateid või liituda mõne operaatoriga.
Positiivsed muudatused
Digitaaltelevisioon on selline televisioon, mille signaal on kodeeritud informatsioon on taandatud ühtede ning nullide jadale, täpselt nii nagu arvutites. Selle jada kokkupanekuks ongi vaataja kodus vaja digiboksi. Teisisõnu digiboks on dekooder, mis võtab digitaalse signaali ja muudab selle televiisori jaoks arusaadavaks telepildiks.
Laias laastus ei muutu kliendi jaoks digitelevisiooni kasutuseletulekuga midagi. Kõige suurem erinevus ongi see, et televisiooni vaatamiseks on vaja ka digiboksi. Telepilt on ikka nagu telepilt, ainult kvaliteedilt natuke parem kui analoogpildil.
Digitelevisioon levib nii õhku kui ka kaableid pidi, sõltumata operaatorist. Üle õhu levitajaks on praegu ainult Eesti Digitaaltelevisiooni Aktsiaselts ehk Zuum-TV. See on tasulise pay-tv paketi müüja. Samas ei tähenda see, et operaatoriga mitte liitunu ei saaks tasuta televisiooni vaadata.
Tasuta on digitelevisiooni õhueetris saadaval Eesti kanalid. Praeguseks hetkeks on digitaalselt ning tasuta eetris ETV, ETV 2, TV 3, TV 6, Kanal 2, Kanal 11 ja Kalev Sport. Need kanalid ostavad levitamise teenust Levirast, mis on Eesti televisioonimaste haldav ettevõte.
Levira edastab need kanalid tasuta kõikidele klientidele, kellel on olemas digiboks või sisseehitatud digiboksiga teler. Nende kanalite vaatamiseks ei ole vaja mingisugust liitumist ühegi operaatoriga ning pole vaja ka operaatori poolt saada kiipkaarti.
Digitelevisioon on erinevate osapoolte ühishuvi, sellest saavad kasu nii riik, ettevõtted kui ka vaatajad. Kuigi digitele-visioonile üleminekuks on teoreetiliselt aega natuke alla kahe aasta, siis viimasele hetkele ei tasuks üleminekut jätta.
Digitelevisioon
Digitaaltelevisioonile üleminek toimub 1. juulil 2010.
Praegu on kodumaistest kanalitest digitaalselt ning tasuta eetris ETV, ETV 2, TV 3, TV 6, Kanal 2, Kanal 11 ja Kalev Sport.