Põdurad puud varitsevad linlasi

Linnadendroloog Silver Urbas uurib Side tänava seenetanud vahtrat, mille langetamise otsus on juba langenud. Ohtlikuks tunnistatud puu ootab saemehi veel nädalaid. Foto: Sille Annuk

Sügistormiga ohtralt oksi puistanud ja seenetanud vahtrast linnavõime teavitanud mees sai vastuseks, et linnal pole võimalik puud kiiresti maha võtta, ja soovituse varuda kannatust.

Kahe haruga vaher Võru ja Side tänava nurgal hakkas sealsamas elavale Ivar Jõesaarele muret tegema tänavu sügisel. Kõigepealt langes sellelt tormiga palju kuivanud oksi. Siis aga osutas sealtsamast märksa suurema vahtra maha võtnud saemees, et Jõesaare kodu juures oleva puu harude vahel kasvavad vahtrale omased seened, mis puud kiiresti nõrgestavad.

Teade linnavalitsuse kodulehel tõi vastuseks linnadendroloog Silver Urbase kirja, et puu on määratud raiesse ja lähikuudel võetakse see maha.

«Seni palume varuda kannatust ja loodame Teie mõistvale suhtumisele!» kirjutas Urbas.

Jõesaar ütles, et vaikse ilmaga ei teegi puu muret, aga hirmutav on see suure tuulega, seda enam, et üks haru on tema maja ja pargitud autode suunas kaldu.

Tavaline praktika

Urbase selgitusel on aga põdura tervisega puude kohta info kokku kogumine ja siis nende mahasaagimiseks ühekorraga hanke tegemine tavaline praktika.

Enamasti ei ole need puud nii ohtlikud, et tegutsema peaks päevapealt. Pigem on inimesed sama puud oma akna all näinud aastaid ja siis ühel hetkel tuleb mõte, et peaks linnale murest teada andma. Misjärel eeldatakse, et kohe midagi juhtub.

Urbase sõnul tähendaks kohe tegutsemine, et ta peab võtma mitmelt firmalt hinnapakkumise ja vormistama mitmesuguseid dokumente. Ühe puu mahavõtmise hind jääb tavaliselt 2000 ja 5000 krooni vahele.

Linnal ei ole sellist operatiivsust, et näiteks poole tunniga ohtliku puu kohta tulnud teatele reageerida. Kui oht on väga suur ja tegutsema peab viivitamatult, tuleb appi päästeamet.

Tartus ei ole kõigi linnapuude seisundi kohta kogutud pidevat infot, nii ei saa Urbas ka öelda, kui palju linna puid on teravdatud tähelepanu all nende halveneva tervise pärast. Tegelikult ei olegi linnal ülevaadet, kui palju siin puid kasvab.

Taidlus kahjustab

Et sügisel hakkavad inimesed aktiivsemalt puude langetamist soovima, on aga tavaline. Mõnigi kord on süüdlaseks tüdimus lehtede koristamisest ja koos linna poolt tasuta jagatava lehekotiga küsitakse kaasa ka raieluba. Neid annab haljastusteenistus.

Isetegevus puude lõikamisel on aga taunitav. Raieluba on linnas vaja ka eramaadel kasvavate 15 sentimeetrist jämedama tüveümbermõõduga puude puhul, viljapuud välja arvata. Luba ei pea küsima, kui puu võrast kärbitakse kuni veerand.

Majanduskriisi tulemusena on teenuseid puude kärpimisel pakkumas ka hulk saemehi ja firmasid, kes asja eriti ei jaga ja oskamatu kärpimisega rikuvad ilusaid puid, tehes korvamatut kahju.

Seejuures mõned puud, näiteks vahtrad ja kastanid, ei talugi suurte harude lõikamist ja muutuvad seeläbi haigustele vastuvõtlikuks.