Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/06/2333971t1h7c02.jpg)
23. juulil saab Tartus Püssirohukeldris (kuulata põneva kavaga kontserti «Carmina burana speciale».
Esinevad segakoor «Latvija», solistid Heli Veskus, Mari Turi, elektriklaveriduo Mati Mikalai-Kai Ratassepp ja suur löökpilliansambel «Paukenfest». Koos koori, solistide ja teiste muusikutega astub lavale aga seekord plaadikeerutaja DJ-na Vürst Peeter Volkonski. Dirigent on Risto Joost.
Kavas: kõrtsi- ja lembelaulud kogumikust «Carmina Burana» (heliplaadilt), Carl Orffi kantaat «Carmina Burana»
Kontsert pakub kuulajale omapärast versiooni «Carmina Buranast», kõrvutades Carl Orffi paljukuuldud suurejoonelise lavalise kantaadi (solistidele, koorile ja sümfooniaorkestrile) muusikat teose aluseks olevate keskaegsete laulude originaalidega, mis kõlavad firma Naxos heliplaadilt rahvusvahelise koosseisuga ansamblite «Unicorn» ja «Oni Wytars» esituses. Plaati keerutab ning vahetekste loeb Peeter Volkonski.
«Carmina Burana» on originaalis Ülem-Baierimaal Beuernis asuvast benediktlaste kloostrist leitud keskaegsete ilmalike laulude käsikirjaline kogumik u aastast 1230. Selle aluseks on 13 saj saksa tudengite ja mässumeelsete õpetlaste ladina- ja ülemsaksakeelsed värsid, mis räägivad saatuse heitlikkusest ja ajaliku elu rõõmudest. Osade värsside juures on ka neumades (keskaegne noodikiri) noodiread, mis lubavad asjatundjatel umbkaudu oletada milline muusika neid värsse saatis. Kogumiku avaldas mõnevõrra redigeeritud kujul trükis 1847 Münchenis Andreas Schmeller.
Tänapäeval on osa «Carmina burana» tekste saanud tuntuks tänu Carl Orffi 1937 loodud samanimelisele. Seda muusikat on kirjeldatud kui paganlikku ja barbaarset. Käesolev kontsert annab võimaluse võrrelda Orffi versioone originaalidega.