Verni Loodmaa: suur Tartu, väike maailm

Verni Loodmaa Foto: Sille Annuk

Linnavolikogu pidas eile kevadhooaja viimase istungi, taas tullakse kokku septembris. Ometi käib juba praegu uute plaanide seadmine ja nende elluviimise võimaluste kaalumine.

Muutunud majanduskeskkond mõjutab vältimatult ka Tartus toimuvat, ometigi oleme siin enamasti mõistnud toimetada arukalt, võimalusi ja vajadusi põhjalikult kaaludes, ning usutavasti jätkub seda tarkust ka edaspidi. Muuhulgas tähendab see arusaamist, mis on Tartu tuleviku jaoks olulisim.

Volikogu praegusel koosseisul seisab ees veel üks täispikk tööaasta. Tartus on juba üle kümne aasta valitsenud stabiilne linnavõim ning hea koostöövaim, mis on lubanud järjepidevalt tegelda linna elu sisulise edendamisega.

Tartu tugevuseks on kindlasti seegi, et linna juhtimises osalevad mitmed pikaajalise poliitilise kogemusega volikogu ning linnavalitsuse liikmed.

Vaidlusi jätkub

Opositsioonipoliitikuid on see muidugi ahvatlenud kõnelema stagnatsioonist ja mugandumisest. On kõlanud etteheiteid, et Tartu volikogu ei vaidle, ei ärgita avalikkust linna arengute üle arvamust avaldama ja üldse tõusevad istungitel käed alati ainult «õigetes» ridades – justkui volikogul ei olekski suuremat rolli kummitempli omast, mis tagatubades ette valmistatud otsused kinnitab.

Julgen kinnitada, et volikogu liikmed ise on need, kes arutlevad, vaidlevad ja lõpuks ka otsustavad. Näidet ei ole vaja kaugelt otsida. Alles mõni nädal tagasi ei soostunud volikogu kinnitama tänavate hoolduse hanget, mis oleks linna rahakotile tähendanud senisest ligi kaks korda suuremat väljaminekut.

Valik oli tegelikult lihtne: kas suunata raha viimasestki tänavaaugust liivakübeme kättesaamisele või jätta enam vahendeid lähiaastatel tänavate uuendamisele. Millegipärast jäi mulje, et opositsioonipoolele oli sündmuste selline käik pisut ootamatu.

Vaidlustest ei ole puudust ka volikogu komisjonides. Eriti heaks näiteks on planeeringute üle peetavad arutelud arengu- ja planeerimiskomisjonis, kus ükski planeering ei jää põhjaliku analüüsita ja vajadusel ka komisjonipoolsete ettepanekuteta.

Soovitan kõigil kahtlejatel kohale tulla, igav ei hakka ja mõnikord saab ka nalja. Viimasel ajal on olnud rõõmustav näha aktiivset avalikku diskussiooni Karlova linnaosa planeeringu üle.

Tartu tuntus

Ilmselt oleme kõik ühel meelel, et üks tähtsaimaid ülesandeid, mis ees seisab ja mille üle nii mõnigi vaidlus tahab veel pidamist, on suurendada Tartu avatust maailmale, olgu selle väljundiks siis rahvusvahelise lennuliikluse käivitamise toetamine või Tartu–Tallinna maantee kordasaamisele kaasa aitamine.

Meie edu sõltub ühelt poolt sellest, kui ligitõmbavaks suudame Tartu muuta külalistele, kuidas oskame selleks kasutada kõiki oma naabritelt saadud teadmisi ja kogemusi, teisalt sellest, millist mõju ise avaldame väljaspool oma piire. Teisisõnu – Tartu suurust määrab ruutkilomeetritest või elanike arvust tunduvalt rohkem see, kui hõlpsalt kättesaadav on maailm meile ja vastupidi.

Tartu tuntuse kasvatamisel on suur osa meie sõprus- ning partnerlinnadel, kellega suhtlemist on juba mõnda aega aktualiseerinud vajadus Euroopa Liidus edukalt toimida. On raske üle hinnata toetust, mida on Tartule pakkunud näiteks Uppsala, kellega tähistame sügisel juba 20 aasta möödumist sõprussuhete sõlmimisest.

Volikogu komisjonide tööreisid paari viimase aasta jooksul Tartu sõpruslinnadesse on kahtlemata aidanud kaasa meie kodulinna paremale planeerimisele, ühistranspordi arengule ja tänavahoolduse korraldamisele.

Loomulikult on ka Tartu ammu kasvanud abisaajast võrdseks koostööpartneriks ning on omakorda üha selgemalt kujunemas kogemuste jagajaks.

Ukraina suuruselt seitsmes linn, ligi miljoni elanikuga Lviv on Tartuga juba mõnda aega intensiivselt kontakte otsinud ning Lvivi volikogu delegatsiooni aprillikuine visiit kinnitas koostöösoovi. Lvivile on Tartu viimase 15 aasta arengukogemused hindamatuks abiks tegelemisel probleemidega, mis ulatuvad kommunaalteenustest UNESCO maailmapärandi hulka kuuluva vanalinna restaureerimiseni.

Mäletame hästi, kuidas ise sarnast nõu ja abi vajasime. Välissuhete laiendamine kui oluline hoob viia Tartu mõju maailma on kahtlemata volikoguski edasine arutelu teema.

Konverentsiturismi viljad

Olulise sammu Tartu tuntuse kasvatamisel astus volikogu paar kuud tagasi, kinnitades turismi arengukava, mis ei ole ainult tuleviku ennustamise, vaid ka selle aktiivse kujundamise vahendiks.

Kuigi meie linnal ei ole üht suurt ja võimast tõmbenumbrit, mis meelitaks siia külastajaid kogu maailmast, on linnavalitsus ja sihtasutus Tartumaa Turism teinud mitmel viimasel aastal tänuväärset tööd linna tutvustamisel nii välismessidel kui ka riigisisestes müügikanalites.

Nutikas leid on kampaania «Tartus näeme», mida mitmed kolleegid teistest Eesti linnadest kadedusega kiidavad. Eesti Rahva Muuseumi ja Ahhaa keskuse valmimine lähiaastatel aitavad Tartu tuntusele mõistetavalt kaasa.

Tartu turismi tuleviku üks võti on konverentsiturism, mistõttu otsustas linnavolikogu juba eelmise aasta sügisel osaleda Eesti Konverentsibüroo asutamises. Arusaadavalt on viljade noppimine veel ees, kuid avardunud konverentsivõimalused ja heatasemelised hotellid ühelt poolt ning kõrge potentsiaaliga teadus-, haridus- ja meditsiiniasutused teiselt poolt on loonud eelduse, mille kasutamata jätmine oleks lubamatu.

Head kaaslinlased! Pühapäeval tähistame juba kuuendat korda Tartu linna päeva. Võtkem selle päeva üritustest aktiivselt osa ning mõelgem, kuidas võiksime teha Tartu veel suuremaks selles väikeses maailmas. Linna lipu heiskamine oma kodumajale võiks olla iga tartlase panus Tartu linna päevasse, sest tartlane olla on uhke ja hää.