Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/04/13/11947720t1h79fe.jpg)
/nginx/o/2013/09/06/2328119t1h6dd7.jpg)
Tartu Ülikooli teadlased alustasid katsega, millega püütakse ennustada Eesti metsade olukorda 100 aasta pärast.
Tartumaal Meeksi vallas asuval Rõka katsealal alustasid teadlased eelmisel nädalal metsaökosüsteemi õhuniiskusega manipuleerimise eksperimenti.
«Me hakkame metsa niisutama, et vaadata, kuidas ökosüsteem sellele reageerib ning millised on taimede funktsionaalsed muutused,» rääkis Tartu Ülikooli rakendusökoloogia teadur Priit Kupper. Lihtsalt öeldes tähendab see, et metsas tekitatakse pikema perioodi jooksul udu ning vaadatakse, mis taimedega juhtub.
Niiskem ja soojem
Tartu Ülikooli teadlased klimatoloogiaprofessor Jaak Jaaguse töörühmast tulid hiljuti välja prognoosiga, mille kohaselt tõuseb 2100. aastaks Eestis õhutemperatuur 5 kraadi võrra ning kliima muutub umbes 30% niiskemaks.
Kupperi sõnul võivad need muutused kaasa tuua näiteks selle, et Eesti metsades suureneb oluliselt lehtpuude osa ning ohtu satuvad metsas kasvavad seened ja samblikud.
Lühiajalised tulemused on katse puhul kohe nähtavad.
Pikemaajaliste tagajärgede selgitamiseks korratakse katset aastate jooksul. Tänavu kavatsetakse eksperimenteerida septembrini, järgmisel aastal alustatakse uuesti juba pungade puhkemise ajal.
Kuigi prognoositud temperatuuri tõusule alustatud eksperimendis erilist tähelepanu ei pöörata, on see siiski otseses seoses õhuniiskuse ja suurenenud sademetehulgaga.
Eksperimendi tulemuste põhjal on tulevikus võimalik arvestada kliima soojenemisest tingitud muutustega. Näiteks saab siis juba varem tähelepanu pöörata väljasuremisohtu sattuvatele liikidele.
Vesi kütab kliimat
Tartu Ülikooli ökofüsioloogia õppetooli juhataja Krista Lõhmuse sõnul on veeaur üks olulisimaid kasvuhoonegaase, mis neelab maapinnalt infra-punakiirgust ja mõjutab sellega soojustasakaalu.
«Ligi kaks kolmandikku võimalikust kasvuhooneefektist võib panna veeauru arvele, seega on baasteadmised veeauru muutuste mõju kohta hädavajalikud prognoosimaks ökosüsteemi kui terviku reaktsiooni kliimatingimuste muutustele, ütles Lõhmus.
Lisaks eksperimendile korraldasid TÜ rakendusökoloogia õppetool ning ökoloogia- ja keskkonnateaduste doktorikool Järvselja jahilossis kliimateemaliste uurimistööde seminari. Esinejaid oli nii Tartu Ülikoolist, Eesti Maaülikoolist
kui ka Tartu Observatooriumist.
Kliimamuutused on piirkonniti erinevad. Näiteks Eestis ennustatakse 100 aasta pärast suuremat sademete hulka, kuid Lõuna-Euroopas sademed hoopis vähenevad.
Soojus ja niiskus
Eesti maikuude keskmine õhutemperatuur on 7,4 kuni 11,5°C. Maikuu keskmine sademete hulk on 30 kuni 53 mm.
Aastaks 2100 ennustatakse Eestis keskmise õhutemperatuuri tõusu 2,3−4,5ºC, keskmise õhuniiskuse kasvu 5−30%.